Orja uni. Ori taevas
Sangaste
KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI,
sulane vaene suigatasi? –
Suure soo keskeella,
laia laante vahelle!
Kivi olli külma külle alla,
mättas pikka pää alla,
sammal suuri jalutsėnna,
uinusi ori magamaa!
Kuule ei ori üles tõusta;
sisask lauli silma pääle,
kägu kukki kulmu pääle,
pihu lei pilli huule pääle:
“Tule sisse, orjakene,
istu maha tooli pääle!”
Ala anti kulda tooli,
kulda tooli, hõbe õrsi,
kätte anti kulda kanno,
hõbepikeri peona.
“Söö saia, joo õluta,
katsu keele karrastust –
küll sait maala verda süvva,
verda süvva, vetta juvva!”
Valati mina, valati,
esand esi tulenessa!
Mis tal käen vai olesse? –
kanga paki ka(ė)nnelenna,
küünarpuu pikka peona:
“Tule ori, võta hinda,
päivaline, päiva palka,
suviline, suve hinda!”
Taha ei mina orja hinda,
orja hinda, vaeste vaeva,
pea esi, peremi’kene,
pea perenaisekene:
kui sa es massa maa pääla,
tasu (es)vomana tarena –
ei ole taivan tasomista,
Maarja een ei massamist.
Joba Maarja mulle masse,
taivas kätte mull tasusi.
Peremėės, perenaiseke,
pere-ema linnukene,
istu maha tooli pääle,
seni kui tulda tůůdanessa,
halge ala lahutessa,
pantas t’e tunnis vai tulesse,
kates tunnis katelessa –
küll sis tulen tunnistedė,
katelen t’ė kaubeldė,
konas seid söame verda,
konas kakset kaala sooni. –
süvven seid süäme verda,
juvven kakset kaala sooni!
Üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 817 (11) ja H II 59, 821/2 (109) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898).