Ema haual
Kambja
1.
2.
IKIS KAKSI VAESTALASTA,
ühe ema haua pääl,
kahe kalmu kaane pääl,
ühed rätikud käessa,
ühed kirjad rätikussa,
mure numred nurga pääle.
„Tõuse üles, memmekene,
tõuse üles, taadikene,
tõuse minu kirstu kinnitama,
Mari vakka valmistama!”
„Ei või tõusta, tüttar noori,
ei või tõusta, ei tõota,
muru om kasvan mulla pääle,
aruheina haua pääle,
ristikheina rindu pääle,
jaaniheina jalutsisse.”
„Tõuse iki, memmekene,
tõuse iki, taadikene,
ma tuun Virust vikati,
Lustiverest toon ma luisu –
niidan muru mullikile,
aruheina härgadele,
ristikheina Ristudele.”
„Ei või tõusta, tüttar noori,
ei või tõusta, ei tõota!
Kes om seda enne näinud,
enne näinud, muiste kuulnud,
et om maita maasta tõusnud,
raibe auasta ülenud,
mis om ammu hauda pantud,
ammu hauda mulla alla,
valge laudade vahele,
kena kirstu keskeella!”
Viis: Ann Aamon (60 a) (EÜS VII 2712 (14) < Kanepi khk < Kambja khk – J. Sossi ja P. Tatz, 1910); (teine viis: EÜS II 19 (72) Rõngu khk, Pühaste k – hr. Bruus, 1905), tekst: Mari Paabu (60 a) (EÜS VII, 2667/8 (41) < Kambja khk – J. Sossi, 1910).