Silla parandamine Kambja x Hää ja kurja ingli mäng Segakrupimäng; mänguosalisi 10-25 ja enam. Mängitakse toas ja väljas. Mängu alul kaks mängijat kõnelevad omavahel kokku, kumb neist hakkab hääks, kumb kurjaks ingliks; siis nad võtavad käterätiku, seisavad nii, nagu moodustaksidContinue Reading
Lambamäng Kambja x Ka’rjus käip ümbre karja, pidä keppi katõ käega kinni ja lüüöp timä otsaga egä sammu pääl arvata kaits kõrd maad vasta, vah’t sääl man esi maha ja laul sedä laulu (õigõ virgastõ): TUKU, TUKU TU’NNI, vala, valaContinue Reading
Vastlalaul Kambja/Puhja x Lina loitsimine Liha-eite ommuku viidi sõnnikut aia pääle ja tütriku kogusiva kokku ja lasksiva liugu ja esi laulsiva: Liuge, lauge! VISTELIKKU, VASTELIKKU, liuge, lauge, linad liugu laskijale, liuge, lauge, tudred toa istujale, liuge, lauge! Kosujale kolkaluste, liuge,Continue Reading
Mardisantide laul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui eiContinue Reading
Talgulaul Kambja KELLES SEE TALUS TASANE, talgu, talgu, kelle leina leiva latse, talgu, talgu? Jaani talus tasane, talgu, talgu, Jaani leina leiva latse, talgu, talgu. Misperast talus tasane, talgu, talgu, misperast leina leiva latse, talgu, talgu? Ei ole talus tallitajad,Continue Reading
Mardilaul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui ei lase,Continue Reading
Kadrilaul Kambja x EILE KADRIT OODATIE, katri, katri, täna Kadrit vaadatie, katri, katri, nüüd on Kadri koju tulnu, katri, katri. Laske Kadri tuppa tulla, katri, katri, Kadri küüned külmetavad, katri, katri, jalavarbad valutavad, katri, katri! Pereeite, eidekene, katri, katri, peretaati,Continue Reading
Seatapp Kambja x SIAKENE, SILMAKENE, ära mine võõra vilja pääle: võõras tuleb, võllas seljas, lööb siale silma pääle, sia maha sirukile, mees pääle põlvikile. – Siit saab rasva raasikene, verda saab siit veedikene, käkid keevad kärinal, vorstid võrinal, vat-vat-luulia. EContinue Reading
Põdratapja Kambja x MIND ON LOODUD KÜNDIJASSE, kündijasse, külijasse, ja ka maade arijasse. Alla mina kääni aina poole, pääle kül’le musta mulla poole. Kiutu kündis, säl’ga nõtsku, Val’li kündis, pää vabisi, Kiuttu kündis killingitta, Val’l kündis valu taaleritta. Teije minaContinue Reading
Parmu matus Kambja „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sa käesi, kokre?” „Käesi parmu peien.” „Kes parmu ära tapse?” „Sikk sõkk sõraga, lammas labaluuga, hobu uue rauaga, kits kiiver kondiga, täkk tävve kabjaga.” ERA II 84, 277 (36) < Kambja khk. –Continue Reading
Kits kile karja Kambja KITS LÄKS KÜÜNI, tõi mulle heinu, mina heina lehmale lehm mulle pipi mina pipi kanale kana malle muna mina muna pagarile pagar mulle krõngli mina krõngli kingsepale kingsepp mulle saapad mina saapad pruudile pruut mulle magusaContinue Reading
Kitse laul Kambja KIPSAN-KIPSAN, ÕNNUKÕNE, kips om kerge kargamaie: kips, kips, kips, kips, mäk, mäk, mäk. kips, kips, kips, kips, mäk, mäk, mäk. Tuusta, tuusta tulevad, talve ilmad tuiskavad. Kui kips karjast kodu tulli, kodu tulli mäk mäk mäk,Continue Reading
Loomad kõnelevad Kambja Vt. tekst EÜS VII 2662 (33)
Loomad kõnelevad Kambja LÄTSI MA LAUTA LAMMAST TAPMA, leela, leela, leela-mus leela’a, lammas mul keelile kõneli, leela, leela, leela-mus leela’a: „Ära minnu ära tapku, leela, leela, leela-mus leela’a – suvel anna suure villa, leela, leela, leela-mus leela’a, talvel paari tallekeisi,Continue Reading
Loomad ootavad pühi Kambja Pühade ootus ÄRJÄ ORJA NEE KÜSIVA: „Konas nee pühä tuleva, konas nee Jõulu jõudenessa? – Siis jäävad sarved seisamaie, ikke otsad hingamaie.” Kiutu kündis, sälga nõtsgu, Valli kündis, pää vabisi, Kiutu kündis killingitta, Valli kündis valu-taalerita.Continue Reading
Loomad tööl Kambja x LÄTSI MINA, LÄTSI MINA SIIDILE, Siidil olli kurja peni, karksi saani veere pääle. Lätsi tarre kaema, mis sääl taren tettas. Hiir höörat hoie, kass kudas kangast, susi suge linnu, pull pustas paklit, karu käände kuudslit, rebaneContinue Reading
Kurg künnab Kambja x LÄTSI MINA MÕTSA KÕNDIMAIE, näi mina kurge kündevat, arakitta äestävat. Lei mina kurele kondi pääle, arakele anna pääle. Kurg läts kodu kombaten, arak annda ööräten. EÜS V 1206 (1) < Kambja khk, Kammeri v – KustaContinue Reading
Rõngu Peoleo Linapeo PEOLEO, LINAPEO, tuu vihma, villi kuivab! Peoleo, linapeo, aa hoogu, hain närbib! P. Kurg (EÜS VII, 93 (16) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1909). Kambja PEOLEO, kas Tiit on teol? – Teol,Continue Reading
Kambja Pääsukõsõ laul VÕTI SULASÕ, VÕTI NÄIDSIKU; umbli kaska, umbli särgi, panni ahju otsa pääle – palli ärä – tsärr! H II 29, 833 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v. – Jakob Simos, kooliõp. Audrus (1888). MIDLI MADLI, KUDLI, KADLI,Continue Reading
Liiri-lõõri Kambja x TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene kus su kulla pesake? Tare taga tamme otsah. Kus tu tamm jäi? Vanamees ragus maha. Kus tu vanamees jäi? Ära tema kooli. Kohe tema mateti? Pika põllu pendarile. Mis talle pääleContinue Reading
Tore sõit Kambja x LÄTSI MINA LÄBI KÜLA, kuku, kuku, kuku läbi tammitse tanumi, kuku, kuku, kuku, läbi vaskse väräte, kuku, kuku, kuku, Kägu kukkus looga pääl, kuku, kuku, kuku, tõne tõse rooma pääl, kuku, kuku, kuku. kägu kukkus kuldaContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele liiger-laager laintelle. Tuli tuultaContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele. Tuli tuulta muialt maalta,Continue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Hobune varastatud Kambja OL’LI MINA TIL’LE TEOPOISSI, üüse pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdumaad. panni mina obu süüma, suitse panni suu alla, päitse panni pää alla, jala-katte kannu otsa. Kuri miis tulli kuusistikust, varas miis tulli varistikust, varas’t minu il’leContinue Reading
Ihne perenaine Kambja Orjatüdruku laul PERENAINE PÕRGULINE, tihka es ta peret pidada, orjale osa anda. Oles ma, oles perenaine, perele palga jagaja, orjale osa andija – tapas ma vana varesse. Säält saas sada sarda liha, kümme pütti päädikida: pää saasContinue Reading
Kuri mees Kambja MINU PEIG OLI PIITSASEPPA, kaasa kantsiku tegija. Viib ta mu piitsaga kamberisse, paneb piitsa piha alla, kantsiku lae vahele. Tuleb hommik, kui ei kuule, võtab piitsa piha alta, kantsiku lae vaieelta (vahelt): „Tõuse, laiska, lüpsa lehma, Tõuse,Continue Reading
Hea mees Kambja MINU PEIG OLLI PILLISSEPA, kaasa kandeli tegija – viib ta mu pilliga kamberisse, paneb pilli piha alla, kandeli lae vahele. Tuleb hommung, kui ei kuule, võtab pilli piha alta, kandeli lae vahelta: „Tõuse, virk, ja lüpsa lehma,Continue Reading
Mõõk merest Kambja PÄIVAKESEL PALJU TÖÖDA, palju mured enne muida – päev suib sulaste päida, kammib karjalaste päida. Istub mere veere pääle, Peipsi järve perve pääle, kalajärve kaala pääle, oma järve otse pääle, küla järve küle pääle, hari kuldane käena,Continue Reading
KUS NI MEHE SENI OLLI, kasike, kanike, kui ni naise napra teiva, kasike, kanike? Mehe metsasta tuleva, kasike, kanike, poisi puida raidumast, kasike, kanike. Kos se mehi seeni olli, kasike, kanike? Jõije õlle, põruti põhja, kasike, kanike, visassi vitsa virussida,Continue Reading
1. EÜS VII 2708 (1a) 1. EÜS VII 2708 (1b)
Ema haual Kambja 1. 2. IKIS KAKSI VAESTALASTA, ühe ema haua pääl, kahe kalmu kaane pääl, ühed rätikud käessa, ühed kirjad rätikussa, mure numred nurga pääle. „Tõuse üles, memmekene, tõuse üles, taadikene, tõuse minu kirstu kinnitama, Mari vakka valmistama!” „EiContinue Reading
Ema haual Kambja EMAKENE ENNEKENE, mesirinda memmekene, maha mind jätsid marja-suuru, kivi pääle kirbu-suuru, jätid mind ilmale ehita, jätid mind vallale valitseta, kihelkonna kängistelle. ilm mind ehit ilbakile, vald mind vana rõivaella. Ai mina karja kabelisse, oma emä haua manu.Continue Reading
Ema haual Kambja AI MINA KARJA KABELISSE, oma emä haua manu. „Tule üles, memmekene!” „Ei ma ei lää jo, tüttrekene – mul om manu maahaisu, kätte mann om kääpähaisu.” „Tõuse ikke, memmekene! ma tii lippe livva sisse, sõmera vii tiiContinue Reading
Neiu tahab talupojale Kambja Naine tuleb põllumehele OLES MIND LOOTU LAULIJASA, laulusida laskijasa, me laulasi, maa värises, mere veere vitsikusse, mere põhja põrmandusse, mere ääre häkitusse. – Mind on lootu kündijas, kündijas ja külvijas, seemnevilja viskijas, musta mulla pöörijas jaContinue Reading
Oleks. Kaevul kosija. Kalajärv Kambja JAANIKENE POISIKENE, tii mul saksa saanikene – ma lään maale sõitemaije. Sõidin Soome silda mööda, Kuramaa mägesid mööda, Kuramaa mäed kumasid, Soome silda nõkutelles, aluspalki paugatelles. Viru neidised vaatsid: „Olles si meesi minule – hobuContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Kambja ESÄKENE TAADIKENE, emäkene memmekene, varra pannit vaeva sisse, enne muida mure sisse. Kon mina iste, seal mina ikke, kon mina saise, sainad likked, sinna tekku tiigikene, kasvi kala järvekene. Sääl sai küla hobuste hojuda, vallaContinue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMÄKENE MEMMEKENE, isakene taadikene – oles sa unen teadnu, magatenna mõistatanu, et must sündis süüline, kasvis kahju arvuline. Et võinu mu mereje viijä, kanda mere kaldaassa – meri oles söötnu, meri oles jootnu, meri mu mehele pannu,Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMAKENE ELLAKENE, kuis’ sa minda kasvatasid, maha pandsid, mängitasid, üles tõstsid, uppatasid! Võinu minda vesi võtta, laine libe liugutada! Võinu mind oija upputada, mere veerde nu vajutada – meri oles minno meelitanu, haug oles mulle hamme andnu,Continue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading