Hällilaul
Rõngu
See om latse magale panemise laul. Ema võtab latse sülle, paneb tõise jala tõise pääle, lapse suu oma suu manu, tõine käsi om labse pää juures, tõine all jalgate man; liigutab enast ühes latsega pengi pääl istutes, tõist jalga põrmantud vastu lüies.
Laulnud P. Kurg (EÜS III 37 (29) ja EÜS III, 68 (29) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1906).
ÄÄ-ÄÄ, TSUU-TSUU, maga, memme latseke!
Panni mina kiigu kengu pääle,
älli mäe veere pääle,
panni mina pääsu ällitämä,
lõo linnu liigutama.
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Pääsukõsel olli pallu laule,
lõolinnul liiga laule,
opesiva latsi lauluga,
laulma linnu äälega. –
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Laula, laula, latsekene!
Latsel kerge keelekene,
mesiläse meeleke,
äniläse ääleke.
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Kiigu, kiigu, kitse voona,
memm läits mõtsa mammu tooma,
kadajadse kipiga,
oige suure korviga.
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Rahva suust.
Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg (EÜS II 10 (13) ja EÜS II 35/6 (15) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905).