Vara vaeseks. Nutust järv
Puhja
MINA ÜKSI VAENELATSI,
kohe istu, sääl ma ike,
kohe astsi, sääl alani –
sinnä tekku tiigikene,
sinnä jäije järvekene,
kost sai onu obestel ojuda,
valla varsul veeritada.
Lätsi ma tare lävele –
es ole tarre tõstijata,
lätsi ma aida lävele –
es ole aidast andijata,
lätsi ma kua läevele –
es ole kotta kutsujata.
Laulnud Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 722 (32) ja EÜS VI 751/2 (19) < Puhja khk, Kavilda v – E. Eisenschmidt, 1909).