Öösel üksi
Otepää
EMÄ LÄT ESÄGA MAGAMA,
vend lät noore noorikuga –
kellega sis mina vaene?
Vana särk mu sängike,
vana kask mu kaasakene.
Üüi pikk ütsinta maata,
kalg kaasata elada.
Tüki tühä sängi sisse,
lase pal’l’a lavva pääle,
tühja sängi tümpsati
pal’as lauda plaksati.
Käänä suu saina poole,
sääl ma loe lutikit,
sääl ma kirjuta kirpusi.
Sääl ma kirbuga kõneli,
luttigaka leije lusti –
kirp olli kõrki kõnelema,
luttik laiska lusti lüöma
Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜS V 141 (20) < Otepää < Kambja khk, Kammeri v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles Villem Vaher (H II 44, 515 (21) < Otepää khk, 1891), täiendatud (H III 21, 827 (3) < Otepää khk – J. Kukrus < Mari Horku, 1895).