17. MARIKENE, MARJAKENE

Oleks mullu tulnud

Puhja/Rannu

ra_11_marikene_727_(55)_1r.

Miks ei tulnud

MARIKENE, MARJAKENE,
mes sa mullu mul ei tulnud,
tunamullu mul ei saanud,
kui käisid käsud järele,
sõitsid sõrmusse vedajad,
viied-kuued viinulised? –
Ma oles ammu aida teinud,
aida teind animunesta,
katusse kanamunesta,
rästa ranna rääbissista,
lae laiasta kalasta,
seinad linaseemenesta.
Sisse säädnu siidisängi
noore nooriku magada,
uue kaasa uinutada.
Nüid sa, nüid sa, neidsikene,
nüid sa kannad nälla-põlle,
härjad härmatand eessa,
ader kardane käessa,
sahad saarised sehessa,
esi raudane järela.

Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (55) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 335/6 (8) < Rannu khk, 1889).

Sildid ,
Postitatud Nuurus