Tunnen tuima
Kambja
VELLEKENE ELLAKENE,
kui läät naista kosjamaie,
ajad läbi Ahja valla,
sõidad läbi Sõmmerpalu –
saa ei naista naarulist,
minijata meelelist.
Vellekene ellakene,
kui läät naista kosjamaie,
võta minu ütteen:
mina tunne tuima neiu,
näe näiju näljatse.
Kurjal musta silmakolmu,
vihatsel silma vesistse,
pahatsel pale punane.
Mingu-ui udu-hommikul,
tahmatsele taiva all:
udu rikub uue vere
kaste rikub kasu vere.
Istu Iirule sälgage,
võta Kõrvi kõrvale.
Ära aagu Iiri (h)iivale,
varsa aagu-ui vatule.
Võta vöölt vöö-rättik,
kaalast võta kaalarättik,
pühi vattu varsa säljast,
(h)iiva maha Iiru sällast.
Viis Juhan Petäi (86 a) (EÜS V 142 (26) Kambja khk, Kammeri v– J. Sossi, 1910), tekst: Mari Karneol (60 a) (EÜS VII 2656/7 (26) < Kambja khk ja v, Hurda t – J. Sossi ja P. Tatz, 1910).