Tunnen tuima
Rõngu
VELLEKENE NOOREKENE,
kui läät naista kosjavale,
võta minnu sälla taade –
mina tunne tuima näiu,
mina arva alva näiu:
tuimal juusse tutsakun,
laisal pääda latakun,
vihatsel oli verevä silma,
kurjal musta silmakolmu,
pahatsel pale plakiline.
Võta iks oma nätu näiu,
oma kaetu kanane!
Viis: P. Kurg (EÜS II 19 (65) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr Bruusi abiga, 1905), teksti kirjutas üles Andres Käärik (H IV 4, 484/5 (5) < Rõngu khk < (?) L. Uibu, 1891).