Kosilane laisas ´ja virgas talus
Rõngu
Kosjalaul
SÖÖDIN TÄKKU, JOODIN TÄKKU,
pannin täku pannelise,
oi jah, oi jah,
pannin täku pandelise,
musta ruuna munderisse,
alli täku sadulasse,
oi jah, oi jah,
alli täku sadulasse.
Sõidin sinna, sõidin tänna,
omal mõrsjad otsimaie,
oi jah, oi jah,
omal mõrsjad otsimaie,
kaasakeista kaemaie,
kodukana kosimaie,
oi jah, oi jah,
kodukana kosimaie.
Sõidin sinna, sõidin tänna,
omal mõrsjad otsimaie,
oi jah, oi jah,
omal mõrsjad otsimaie,
sõidin tunni teeda mööda,
tõise tunni tanumikus,
oi jah, oi jah,
tõise tunni tanumikus.
Sääl oli talu küla veeren –
sääl oli uhked oonekesed,
oi jah, oi jah,
sääl oli uhked oonekesed,
sääl oli kolmi kanakesta,
sääl oli neli neiduda,
oi jah, oi jah,
sääl oli neli neiduda.
Üits oli Anne, tõine Kadri,
kolmas virka Viiukene,
oi jah oi jah,
kolmas virka Viiukene.
Sääl mind vastu võeti,
ja obbu talli aeti,
oi jah, oi jah,
ja obbu talli aeti,
ja kaeru ette kanneti
ja rokka ruhte kallati.
oi jah, oi jah,
ja rokka ruhte kallati.
Sääl mind söödet, sääl mind joodet,
sääl mind söödet kärjemeega,
oi jah, oi jah,
sääl mind söödet kärjemeega,
sääl ma jõin peestust,
peestust ja aput taari,
oi jah, oi jah,
peestust ja aput taari.
Patjadel ma magasin:
pallai all ja pallai pääl,
oi jah, oi jah,
pallai all ja pallai pääl,
palaja pääl kirju vaiba,
kirju vaiba tähekirja,
oi jah, oi jah,
kirju vaiba tähekirja.
Poole ööd ma magasin,
tõise poole kullelsin,
oi jah, oi jah,
tõise poole kullelsin,
kuidas neiud tööda teeva,
kuldakangast na kudava,
oi jah, oi jah,
kuldakangast na kudava,
õbbelõnga na ketrava,
siidiniiti na keriva,
oi jah, oi jah,
siidiniiti na keriva.
Aeti Anne, kästi Kadri,
aeti Anne askelema,
oi jah, oi jah,
aeti Anne askelema,
kästi Kadri käsu pääle,
virka Viiut vetta tooma.
oi jah, oi jah,
virka Viiut vetta tooma.
Ann oli agar askelema,
Kärt oli kärmas käsu pääle,
oi jah, oi jah,
Kärt oli kärmas käsu pääle,
Viiu oli virka vetta tooma –
vetta tooma peiu täkkul,
oi jah, oi jah,
vetta tooma peiu täkkul.
Säält sain omal mõrsjakese,
abikaasa kallikese,
oi jah, oi jah,
abikaasa kallikese,
virga Viiu perenaiseks,
virga Viiu perenaiseks,
oi jah, oi jah,
virga Viiu perenaiseks.
Laulnud P. Kurg (EÜS III 34 (11) ja EÜS III, 52/4 (11) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg ja hr. Bruus, 1906).