Tunnen tuima
Rannu
VENNAKENE HELLA VELLE,
kui lääd naista võttemaie
kutsu minu kosilases –
mina tunnen tuimad neiud,
laidan ära laisad neiud:
tuimal tutakad juused,
laisal laja lõvvaotsa,
vihatsel silmad vesitsed,
tigedal nina terava,
pahase palged punased,
kurjal mustad silma-kolmud.
Viis: Karl Kink (70 a) (ERA III 7, 303 (17a) < Rannu khk ja v, Verevi k – G. Laugaste, 1936), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 342/3 (19) < Rannu khk, 1889).