Jänese õhkamine
Võnnu
x
OH MINA VAENE VALGE JÄNES,
kevajane kirju jänes,
kos ma pea pesa tegema? –
Suurte mõtsa puhma alla.
Lätsi välla kaema,
kas oma kaara keerulise,
kesva kuvve kandilise,
vai oma rüa häitsenu.
Olliva kaara keerulise,
kesva kuvve kandilise,
rüa joba häitsenu.
Olli hia noppida,
säält lätsi ojale jooma.
Tulliva küti kümnekesti,
jäägri kate-kolmekeisi
lassiva minnu pliu ja plau,
mina mõtsa kiu ja kau.
Jäije küpar kannu otsa,
Lätsi kübarat takan otsma,
Saiva minu vaese kätte,
Veiva minnu härra ette,
Härra veije koka kätte.
Kok ole kulla rasva mok –
ära keeda kibetaste,
ära praadi palavaste!
Kok oli kurat kulli silmi,
keetis minnu kibetaste,
praatis minnu palavaste.
Saksa latse padakonna,
sööva liha lota-lata,
pilva luid pilla-palla.
Olge terve taretüdruk.
kes ne luu kokku korjas.
mähkme siidi räti sisse,
veije mõtsa kannu otsa –
saije jällegi valge jänes,
nii kui enne mustegi.
H II 56, 580/1 (20) < Võnnu – H. Mikkel (1895).