Kalajõgi Sangaste PUUD OLLI, PUUD OLLI, HELLAD VENNAD, puud olli täis putukiida, ladva laululinnukseid, ossa oli täis oraviida. Jõgi jooskse juure alta, kala kuldeni jõessa: säina suuri, sälga paksu, lutsu külg oll´ loogeline, purikal oli kirju külgi, avvel laia laukaContinue Reading
Täid kaladeks Sangaste OLIN MINA ENNE HÄRRA POISSI, kandsin härra kaluskida, vana härra vamuskida. Nüüd olõ vaene valmis soldat, istu Riia valli pääl – ihun oma hinge rauda, katsun oma kaala rauda. Võtsin täije vamuskista, mis suuremba, ne tsuska suvve,Continue Reading
Imed Puhja KUI MINA ALLES NOOR VEEL OLLIN, lapsepõlves mängisin, ei mina teadnud muud kui seda, mis mina nägin silmiga: Härjad auksid, koerad kündsid, naised raidsid rattapuida, lammas läits laole munele, kana tõi kaitsa tallekesta, lehm tõi laugu täkikese, obeneContinue Reading
Otepää Sangaste tii tegimise laul. TIIJ OL’L PIKKÄ MÄELE MINNÄ, maa kavvõde karate, jovva ei kivile visate, sõmerile sõõritelle – kivi peiju mul pudisi, sõmmer sõrmile lagusi. Vellekõni, noorekõni, kui sa liigut liina poole, astud liina alevide, sis tuu liinastContinue Reading
Õitsil Puhja KOHES LÄÄME VASTA ÜÜDÄ vasta üüdä, vasta kuuda, vasta armasta aguda, vasta pilget pimme üüdä? Eitsi lääme vasta üüdä, vasta üüdä, vasta kuuda, vasta armasta aguda, vasta pilget pimme üüdä. Kohes meie tule teeme tule teeme, leeri lööme?Continue Reading
Rannu Sea hoiatus Karjaskäik OH SIAKE, OH SIAPEAKE, ära mine võõra villä pääle! Võõras tuleb, võllas säl’län, teine võõras, teivas säl’län, lööb sia(le) silma pääle, sia silmä kolmu pääle. Laulnud Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186 443 (21a) jaContinue Reading
Seatapp Kambja x SIAKENE, SILMAKENE, ära mine võõra vilja pääle: võõras tuleb, võllas seljas, lööb siale silma pääle, sia maha sirukile, mees pääle põlvikile. – Siit saab rasva raasikene, verda saab siit veedikene, käkid keevad kärinal, vorstid võrinal, vat-vat-luulia. EContinue Reading
Sarved sepale Puhja Kitse sarvest lutuke. Sarved sepale LÄTSI VÄLJA HOMUNKULTA, enne kuuda, enne päiva, enne haljasta haguda. Hagu nakkas haljendama, taivas nakkas narmendama, (h)ilves istus herneenna, kits se karas kaaraenna, lemmes laulis leppikunna. Mina kodu koerde perra, usinaste hurteContinue Reading
Põdratapja Kambja x MIND ON LOODUD KÜNDIJASSE, kündijasse, külijasse, ja ka maade arijasse. Alla mina kääni aina poole, pääle kül’le musta mulla poole. Kiutu kündis, säl’ga nõtsku, Val’li kündis, pää vabisi, Kiuttu kündis killingitta, Val’l kündis valu taaleritta. Teije minaContinue Reading
Põdratapja Puhja OH TE ULLU RUMALA! Teivä kesvä kengu otsa, kaara kengu kalda alla. Tuli poku, laia sarve, seie kesvad kengu otsast, kaara kengu kalda alt. Ma võti poku sarvest kinni, leie poku vasta maad. Liha sai süvva, nahk saiContinue Reading
Kass kaevus Puhja/Rõngu Kassi äpardus. TEE (TEGIN) KÄKI NII KÄBEDÄ, tee vorsti nii magusa. Viisi käki kelderide, verivorsti kamberide. Külä kassi kiilusilmä, kiilusilmä, nõglahanda, seivä käki kelderista, verivorsti kamberista. Lätsi (ma) kassi kiputama – kass läits alla kajo poole, viskasContinue Reading
Rõngu SÕKSI SÖÖDI, LAMPSE LAANE, kiigu, liigu, kõndse kõik kõiviku alutse, kiigu, liigu, kõik kuusiku ma kummardi, kiigu, liigu, kõik vitsiku ma vilisti, kiigu, liigu – es näe mõtsan tsirkessida, kiigu, liigu, kuule es kulli poigeida, kiigu, liigu! Viis:Continue Reading
Kus sa käisid, sokukene? Võnnu x „KOS SA SIIS KA KÄISID, mo sikkakene?” „Veskel käisin, veskel käisin, mo ärräke.” „Mes sa sääl ka teied, mo sikkakene?” „Rükki jaussi, nisu jaussi, mo ärräke.” „Kellega sa jaussid, kellega sa jaussid, mo sikkakene?”Continue Reading
Parmu matus Kambja „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sa käesi, kokre?” „Käesi parmu peien.” „Kes parmu ära tapse?” „Sikk sõkk sõraga, lammas labaluuga, hobu uue rauaga, kits kiiver kondiga, täkk tävve kabjaga.” ERA II 84, 277 (36) < Kambja khk. –Continue Reading
Hiire pulmad Otepää x RO-ROO-ROO-ROO, ROTTIL PULMA, hiire tütär lät mihele nirgi noorembale pojale. Kull olli uhke pulmaisa. Vares tull vaskisaabastega, tsirk kirju kuvaga (kuuega), kägu kulla kängadega, kaarna kulla konksidega. Oles ma seenis sinnä saanu. seenis kui tanu pähaContinue Reading
Parmu matus Otepää „TERE, TERE, TETRE!” „Kohes sa läät, kokrõ?” „Ma lä parmu peijehe.” „Kes parmu ärä tapp?” „Tsiga uma sõraga, lammas uma labajalaga, obõnõ uma kabjaga. (obne umbravvaga), kits kipa kapaga, (kits kibu nõnaga), vanamees luuavarrega. Üles kirjutanud G.Continue Reading
Parmu matus Võnnu „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sa käisid, kokre?” „Ma kaisin parmu peien.” „Kes parmu ära tapp?” „Sikk sõkse sõraga, hobu oma kabjaga, täkk täie ravvaga, lammas labaluuga.” E 58032 (1) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste k. – G. RänkContinue Reading
Parmu matus Rannu TERE, TERE, TETRE, kos sa lähat kokre? Ma lää parmu peie. Kes se parmu ära tapp? Siga sõk sõraga, lammas labaluuga, kits kiider-kondiga, hobu umbrauaga. H II 30, 259 (3) < Rannu khk. – A. Tobber (1889)
Parmu matus Sangaste „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sina läät, kokre?” „Ma lää parmu peijede.” „Kes ta parmu ärä ta’p”? „Tsiga sõkse sõraga, lammas labaluuga, hobu umbravvaga, täkk tävvejalaga, kits kimbsu kambsuga – nu parmu ärä ta’p!” Viis: Ella Luugus (65Continue Reading
Hiir metsa Sangaste KOS SA SÕIDAD HIIREKENE, tsirku, nirku? Mõtsa puid ragume, tsirku, nirku! A ku puu pähä sattas, tsirku, nirku? Ma karga kannu ala, tsirku, nirku! Vaist sa sinna ära külmät, tsirku, nirku? Ma tii tiele tulõkõsõ, tsirku, nirku!Continue Reading
Kits kile karja Sangaste KITS LÄT MÕTSA, võt poja perrä, too minule hainu, mina haina lehmäle, lehm mulle piimä; mina piimä põrsale, põrs mulle külge; mina külle ämmäle, ämm mulle villu; mina villa Vidrikele, Vidrik mulle verevä särgi, musta kuubeContinue Reading
Kits kile karja Kambja KITS LÄKS KÜÜNI, tõi mulle heinu, mina heina lehmale lehm mulle pipi mina pipi kanale kana malle muna mina muna pagarile pagar mulle krõngli mina krõngli kingsepale kingsepp mulle saapad mina saapad pruudile pruut mulle magusaContinue Reading
Kits kile karja Võnnu KITS, KIDU KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina maule, mau mulle pippi, minna pipi põrssale, põrsas mulle külgi, mina külgi külali, küla mulle kakku, mina kaku lammale, lammas mulle villa mina villa Veerikulle,Continue Reading
Kits kile karja Otepää Kitse laul KITS LÄITS KIINI, üle mere mõtsa, võtse puja perra, poeg tõi mulle haina, mina haina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrss mulle külge, mina külle ämmale, ämm tõi mulle villu mina villaContinue Reading
Kits kile karja Puhja KITS KIDU KARJA, võta pig (?) perrä, tuu mulle pippi, mina pipi põrsale, põrss mulle kakka, mina kaka kalevile, kalev mulle lehte, mina lehe lambaalle, lammas mulle villa. Ma tii villast veerikutta, kateratta kaarikuta, sulaselle suureContinue Reading
Kitse laul Kambja KIPSAN-KIPSAN, ÕNNUKÕNE, kips om kerge kargamaie: kips, kips, kips, kips, mäk, mäk, mäk. kips, kips, kips, kips, mäk, mäk, mäk. Tuusta, tuusta tulevad, talve ilmad tuiskavad. Kui kips karjast kodu tulli, kodu tulli mäk mäk mäk,Continue Reading
Loomad kõnelevad Kambja Vt. tekst EÜS VII 2662 (33)
Loomad kõnelevad Kambja LÄTSI MA LAUTA LAMMAST TAPMA, leela, leela, leela-mus leela’a, lammas mul keelile kõneli, leela, leela, leela-mus leela’a: „Ära minnu ära tapku, leela, leela, leela-mus leela’a – suvel anna suure villa, leela, leela, leela-mus leela’a, talvel paari tallekeisi,Continue Reading
Jänese õhkamine Otepää x Jänesse laul. OH MINA VAENE VALGE JÄNES, keväjäne kerge jänes – oles ma tiidnu mõtsan olla! Tulli välja lake pääle: kakkasi üte orasse, pani haige hamba pääle, valusama varba pääle, kibedama kintsu pääle. Tulli jääger püssiga,Continue Reading
Jänese õhkamine Võnnu x OH MINA VAENE VALGE JÄNES, kevajane kirju jänes, kos ma pea pesa tegema? – Suurte mõtsa puhma alla. Lätsi välla kaema, kas oma kaara keerulise, kesva kuvve kandilise, vai oma rüa häitsenu. Olliva kaara keerulise, kesvaContinue Reading
Jänese õhkamine Võnnu OH MINA VAENE VALGE JÄNES, kões mina pesa tee? – Mõtsa paksu puhma sisse. Jääger tulli püssidega, laskis minu piu ja pau, mina mõtsa kiu ja kau. Jäägri pani kinni võtsid, jäägri manu minu kandsid. Saksa latseContinue Reading
Loomad ootavad pühi Kambja Pühade ootus ÄRJÄ ORJA NEE KÜSIVA: „Konas nee pühä tuleva, konas nee Jõulu jõudenessa? – Siis jäävad sarved seisamaie, ikke otsad hingamaie.” Kiutu kündis, sälga nõtsgu, Valli kündis, pää vabisi, Kiutu kündis killingitta, Valli kündis valu-taalerita.Continue Reading
Loomad ootavad pühi Sangaste HÄRJA ORJALTA KÜSÜVA: „Konas noo püha tuleva, konas noo jõulu jõudanessa, konas kaldu kalli aja, konas saa sarve saisamaie, ikke otsa hengämaie?” – „Hommen noo püha tuleva, hommen noo jõulu jõudanessa, hommen kaldu kalli aja, hommenContinue Reading
Imemaa Rõngu Tilpa titti OI TILPA TITTI TARTUMAALE, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, kus ei kolkita linada, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, ega pekseda reheda, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, kus on hiired heina suuru, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, ritsikad rebase suuru,Continue Reading
Imed Sangaste PIIPU, PAAPU, aja härjä roogu, tõsta neitsi tõlda, mine sinnä saarde: sääl om saaren saaja. Peni aije pilli, ka’s leije kanneld, tallekene tandsu, vanalammas laulu. Ebu Uibupuu (H II 44, 637 (113) < Sangaste – J. Tammemägi, 1893).Continue Reading
Imed Sangaste x LÄTSI MINA LAO PÄÄLE, lao päält tare pääle, säält mina kaije Kolga poole. Mis sääl Kolgal tooda tetti Susi surus uhmre mann Kahru kastse mõhe mann Lammas latse hällitele Poja puule ajasi. Eva Emers (60 a) jaContinue Reading
Imed Rõngu x LAMMAS LÄKS LAUDILE MUNELE, kana tõi kaksi tallekeisi, hobu tõi häri vasika, lehm tõi tille täkukese, peni põhku põrsassid, emis sulgu kuitsikid, kass keia kannike (=kanaga.) Ann ja Juuli Kallis (u. 50 a) (EÜS VIII, 420 (154)Continue Reading
Loomad tööl Kambja x LÄTSI MINA, LÄTSI MINA SIIDILE, Siidil olli kurja peni, karksi saani veere pääle. Lätsi tarre kaema, mis sääl taren tettas. Hiir höörat hoie, kass kudas kangast, susi suge linnu, pull pustas paklit, karu käände kuudslit, rebaneContinue Reading
Imed Otepää x SAAREMAAL OLI SADA IMET, Toomemaal olli tuht imet, sääl ollu puutse pullisarve, linaluutse lehmasarve, lehma ollev sarvest nüssetu, lamas laole munemu, kana tegi kaitssi tallekeist, ja hobu häri-vasikid, ja lehm tiille täkukõist, ja peni pikki põrsasid, jaContinue Reading
Loomad tööl Otepää x MINA LÄÄ SIIDILÕ, Siidilõ, Siidilõ, kai, mis Siidil tetti, tetti, tetti? Siidil olli kura’k peni, kura’k peni, kassi koiva kangast, kangast, kangast, jänes jakas langa, langa, langa, hiie öörät oie, oie, oie. karu kaksõ kandõ, kandõ,Continue Reading
Kurg künnab Puhja LÄTSI MÕTSA, joodu, OMMIKULTA, joodu, oi leeli, ommukulta, joo, enne kuuda, joodu, enne päivä, joodu, oi leeli, enne päivä, joo, enne allas-, joodu, -ta aguda, joo du, oi leeli, -ta aguda, joo. Näije kure, joodu, kündevata, joodu,Continue Reading
Kurg künnab. Suur tamm. Lauldud hobu Puhja LÄTSI MÕTSA OMMIKULTA, enne kuuda, enne päeva, enne al’lasta aguda. Mis ma säälta mõtsast leisi? Leisi kure kündevat, Araku äestavat, varesse vagu ajavat. Võti säälta kurelt küsida, arakult sõnu ajada. Võti kure küürustContinue Reading
Kurg künnab Kambja x LÄTSI MINA MÕTSA KÕNDIMAIE, näi mina kurge kündevat, arakitta äestävat. Lei mina kurele kondi pääle, arakele anna pääle. Kurg läts kodu kombaten, arak annda ööräten. EÜS V 1206 (1) < Kambja khk, Kammeri v – KustaContinue Reading
Kurg künnab. Lindude õlu. Imed Sangaste LÄTSI MÕTSA ‘OMMUKULTA, varra inne valgeeta, näi ma kure kündevata, tetre tõugu tetevata. Võti kure kuki pääle, kääni kure käe pääle, lätsi kodu kulleenna, kulleenna, kaieenna. Mis sääl kuan tetenessa? Tigalene õlut tegi (teie?),Continue Reading
Kurg künnab. Kass kaevus Sangaste LÄTSIN MINA MÕTSA HOMMIGULT, hommigult ja õdangult, pühapäivä hommungult, äripäivä õdangult. Näi mina kurgõ kündavat, varese vagu ajavat, tedre tõugu tegevät, araku taga äestavat. Kõputi ma kure kondi pääle, arakule hanna pääle, tedrele ma siivaContinue Reading
Kägu kukub karjusele Rõngu KUKKU, KUKKU, kukku, KÄOKENE, kukku, laula, laula, kukku, lõokene, kukku! Ega si kägu, kukku, meile ei kukku, kukku – kägu kukkup, kukku, karjussile, kukku, ega se lõoke, kukku, meile ei laula, kukku – lõo laulap latse-,Continue Reading
Vaenelaps käoks Otepää x Vaenelaps käona Käo laul. KES MINU ÄRA TAPSE, kukkuu? Ämmäk minu ära tapse kukkuu! Kes minu liha sei, kukkuu? Esa minu liha sei, kukkuu! Kes minu vere jõi, kukkuu? Veli minu vere jõi, kukkuu! KesContinue Reading
Käost käterätt Otepää x Käopoeg KUUGU, KULLA KÄOKENE, laula, laane linnukene! Ära kuugu kooluaiga, ega laulgu leinaaiga! Kägu kuukse, kuusi nõrku, sisask laulse, silda tõrku, pihu laulse, pihla hõllju. Olessi kägu kätte saassi, olessi sisask siiä saassi, pihu peiu mull’Continue Reading
Kägu kukub Otepää x KUKU, KUKU, KÄOKENE, helgi, hellä, linnukene! Ega kägu muile kuku – kägu kukub karjatselle, laalab lapsehoidijalle, helgib heenaniitijalle, paugub pajorajujalle. E 71170/1 (7) < Otepää – R. Eres (1931).
Kägu ja karjus Rõngu Käo-laul Karjus: KUKU-KUKU, kuku, KÄOKENE, kuku, laula, laula, kuku, laanelindu, kuku, elgi, elgi, kuku, ehalindu, kuku! Kägu: Mis ma kuku, õlle, kurva lindu, õlle, vai mis laula, õlle, laanelindu, õlle, vai misContinue Reading
Käost käterätt Sangaste KUUGU, KULLA KÄOKENE, laula, laane linnokene! Kägu kuuke, kuusi nõrku, sisask laulse, silda nõrku, piho laulse, pihla nõrku. Oles ma käo kätte saassi – käost saassi kätterätti; oles ma sisaski kätte saassi – sisaskist saassi siidirätti; olesContinue Reading
Rõngu KUS PIITS? KUS PIITS? Kas teomees teol? Kas teomees teol? Teol, teol, teol, teol! E 8°X, 79 (320) < Rõngu khk, Hellenurme – M. J. Eisen.
Rõngu Peoleo Linapeo PEOLEO, LINAPEO, tuu vihma, villi kuivab! Peoleo, linapeo, aa hoogu, hain närbib! P. Kurg (EÜS VII, 93 (16) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1909). Kambja PEOLEO, kas Tiit on teol? – Teol,Continue Reading
Kambja Pääsukõsõ laul VÕTI SULASÕ, VÕTI NÄIDSIKU; umbli kaska, umbli särgi, panni ahju otsa pääle – palli ärä – tsärr! H II 29, 833 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v. – Jakob Simos, kooliõp. Audrus (1888). MIDLI MADLI, KUDLI, KADLI,Continue Reading
Liiri-lõõri Kambja x TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene kus su kulla pesake? Tare taga tamme otsah. Kus tu tamm jäi? Vanamees ragus maha. Kus tu vanamees jäi? Ära tema kooli. Kohe tema mateti? Pika põllu pendarile. Mis talle pääleContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x LIIRI-LÕÕRI, LÕOKÕNE, piiri-pääri, pääsukõne, kos su kulda pesäkõne? Mõtsan, pikän pedäjen, kuiva kuuse ossa pääl. Kos pikk petäij jäi? Vanamiis ragusi maha. Kos vanamiis jäi? Vanamiis ku’uli ärä. Kohes tedä mateti? Pikä palu pendrede. Mis sinnä pääleContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x TSIIRI-SIIRI, TSIRKUKÕNÕ, liiri-lõõri lõokõnõ, kos su kulla pesäkõnõ? Kua takkan kuusõ all, var(i)kun varva pääl. Kos se kuus jäije? Vanamiis ragus maha. Kos see vanamiis jäije? Vanamiis kuuli ärä. Kohõs teda mattõti? Pikkä põllu pindre pääle. MisContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x LIIRI-LÕÕRI, LÕOKENE, kos su kulla-pesakene? Kua takan kuuse otsan. Kos too kuus jäie? Vanamees maha ragus. Kos vanamees jäie? Vanamees suri ära. Kohe tima mateti? Pika põllu pindra pääle. Mis sinna pääle kasvi? Penipiitsk ja piibeleht. KosContinue Reading
Liiri-lõõri Võnnu x LIIRI-LÕÕRI, LÕIVUKENE, piiri-pääri pääsukene, kos su kulla pesakene? Tare takan tamme otsan. Kos see tamm jäije? Vanamees ragus ära. Kos see vanamees jäije? Ära tema kooli. Kohe tema mateti? Pika põllu pendre alla. Mis sinna pääle kasvi?Continue Reading
Liiri-lõõri Puhja x KUR-KUR, KUREKENE, kus su kulla pesäkene? Tare takka tamme otsan. Kos tamm jäi? Kirves maha ragus. Kos kirves jäi? Kivi katski lei. Kos kivi jäi? Merte viirusi. Kos meri jäi? Must härg ära jõi. Kos must härgContinue Reading
Liiri-lõõri… Tii-tii tihane Puhja x TII, TII, TIGANE, vaa, vaa varblane, kos su kulla pesäke? Tare taka tamme otsan. Kos tamm jäie? Vanamees raie maha. Kos vanamees jäie? Vanamees sures ärä. Kos tedä mateti? Pikä põllu pendrä pääle. Kos pennärContinue Reading
Liiri-lõõri Puhja x SIIRI-LIIRI LINNUKENE, kos su kulla pesäke? Taretake tammi otsan. Kus tamm jäi? Vanamiis ragus maha. Kos vanamiis jäi? Vanamiis sures ärä. Kos temä mateti? Pika põllu pendre ala. Kos pennär jäi? Pennär üles künneti. Kos ader jäi?Continue Reading
Liiri-lõõri Rõngu TSIIRI-TSIIRI TSIRGUKE, liiri-lõõri lõoke, piiri pääri pääsuke, koes su kulla pesäke? Tare taka tamme otsan, kua taka kuuse otsan. Koes tuu tamm jäi? Vanamiis ragusi maha. Koes tuu vanamiis jäi? Vanamiis kooli ärä. Koes temä matteti? Pikka põlluContinue Reading
Liiri-lõõri Rõngu x Ketilaul. LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos so kulla pesakene? Tare taga tamme otsan. Kus tamm jäije? Vanamees ragus maha. Kus vanamees jäije? Vanamees kooli ära. Kohes teda mateti? Pika peenra otsa ala. Kos peenar jäije? Kana üles rehits.Continue Reading
Liiri-lõõri Rõngu x Keti laul LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos so kulla pesakene? Tare taga tamme otsan. Kus tamm jäije? Vanamees ragus maha. Kus vanamees jäije? Vanamees kooli ära. Kohes teda mateti? Pika peenra otsa ala. Kos peenar jäije? Kana ülesContinue Reading
Liiri-lõõri Rõngu x TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene, kos so kulla pesakene? Tare takkan tamme otsan, mõtsan kuiva kuuse otsan. Kos to kuus jäije? Vanamees ragus maha. Kos to vanamees jäije? Vanamees kuuli ära. Kohes teda matteti? Pikka põlluContinue Reading
Liiri-lõõri Sangaste TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene, kos su kulla pesäkene? Mino pesä pedästikun, kuiva kuuse osa pääl, suure tamme juure all. Kos see kuus´ jäi’e? Vanamees maha ragi. Kos see vanamies jäi’e? Ärä timä kuoli. Kohes timä mateti?Continue Reading
Liiri-lõõri Sangaste LIIRI-LÕÕRI LÕOKENE, piiri-pääri pääsukene, kos su kulla pesakene? Minu pesa pedajen, kuiva kuuse ossa pääl. Kos tu kuju kuus jäi? Vanamiis maha ragusi. Kos tu vanamiis jäi? Ära tema kuuli. Kohes tema mateti? Pika palu penderede. Mis sinnaContinue Reading
Liiri-lõõri Sangaste LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos su kulla pesäkene? Minu pesä pedästigun, kuiva kuuse ossa pääl. Kos see kuju kuus jäi? Vanamees maha ragus. Kos too vanamees jäi? Ära temä suresi. Kohes tedä mateti? Pikä palu pendrä ala. Kohes tooContinue Reading
Mitu halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ALVA ALLE ILMA: üts´ ol´l´ imetä tütar, tõne ol´l´ iseta poiga, kolmas´ vaene läskä-naine. Midä ik´ vaene läskä-naine? Ik´ ta maa künnijät, musta mulla pöörijat. Midä ik´ iseta poiga? Ik´ ta adra köüdijät,Continue Reading
Kolm halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ILMAN IKIJAT, alle ilma armetut: üts küll olli vaenelatsi, tõne ilma imätä varsa, kolmas vaene läskä naine. Midäs iki vaene latsi? Iki armu andijata, päiväl pää silläjätä. Midäs iki imätä varsa? Panti varraContinue Reading
Mitu halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ILMAN IKIJAT, alle ilma armetut: üts küll olli vaenelatsi, tõne ilma imätä varsa, kolmas vaene läskä naine. Mis ikk vaenõ läskä nainõ? Ikk ta sängu säädeenna, palajata pandõena, läsä leibä süvveen. Mis ikkContinue Reading
Imelik maja Puhja x OLES MINU LOODU MEHESSEGI, pooles eas poisissegi – ma tiis tare taivaade, elu ilma veere pääle, kost käis müüda müügihärra, ega riidi Riia härra, ega puulba poodi poisi. Küsitelle, nõuetelle: „Kas om Riiga vai om liina?”Continue Reading
Tuulest tuba Võnnu SÕUDKEM, KÄE, SÕUDKEM, JALA, sõudkem sinnä saarõ pääle, kohe san’t oll’ sanna tennü, vaene mees oll’ varjo lännü. Sinnä küll käivä siidilaiva, Soodomast käivä soolalaiva, Kommorast käivä kaubalaiva. Sadu oll’i saina sammeldanu, (udu) undse oll’ urrõ etteContinue Reading
Imelik maja Otepää NAKSI TUBA TEGEMAIE, tua nulke nuppeldama: kuu panni kor’ssnas, päävä pääle katuses, ao tähe aknas. Säält sõit müüdä Riia errä, Riia errä, raadi provva. Küsütelli, nõvvetelli; „Kas om Riiga vai om liina, vai om suuri soola liina?”Continue Reading
Imelik maja Sangaste OL´L´ MULL KOLMI VELLEKESTA, üts ol´l´ pikemb, tõne lühemb, kolmas olli maani matal´. Pikemb tek´k´ tare pilve korru (kõrguse), matal´ tek´k´ maja maasikist, lühemb liina linnukist. Müödä sõidi mündi saksa’, müödä münditse emändä’, müödä mündi preilikese’, mõtel´Continue Reading
Tore sõit Kambja x LÄTSI MINA LÄBI KÜLA, kuku, kuku, kuku läbi tammitse tanumi, kuku, kuku, kuku, läbi vaskse väräte, kuku, kuku, kuku, Kägu kukkus looga pääl, kuku, kuku, kuku, tõne tõse rooma pääl, kuku, kuku, kuku. kägu kukkus kuldaContinue Reading
Saani tegemine. Tore sõit Võnnu KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN? Kalevine poisikene, Mis ta aääl sís tööd ta tegi? Suvel tegi suuri saane, talvel tahots jalassit, külelaude kirjotedi, peralaude pilutedi, edelaude ehitedi. Vehmre sisse visnapuusta, looka pääle lodjapuusta. Tooge siiaContinue Reading
Saani tegemine. Tore sõit Võnnu Kalevipoeg saani tegemas: KES SÄÄL JO KEEREN LOOGA MÕTSAN? Kalevisine (?) kange meesi. Mis ta jo sääl tööda tegi? Talvel jo tahutsi jalasida, piluteli peelepuida, ehijotelli edelauda, pilutelli peralauda, korijotelli kodarida; vahtrapuust sai vahepulga, kõivapuustaContinue Reading
Saani tegemine Võnnu KES SEAL KEERU LOOGA MÕTSAN? Kalevine poisikene. Mis ta sääl jo tööda tegi? Suvel tegi suurta saani, talvel tahots jalaseid. Ehit saani edelaude, pilut saani perälaude, kirjot saani külelaude. Kui sai saani valmist – määnes hobu etteContinue Reading
Lauliku lapsepõlv. Kaasikute võistulaulmine Võnnu Võitlus kaasikute vahel. MIS TULED KINNAS KIUSTELEMA, kaske, vana vilste võistelema, kaske? Ma viin kinda kesaelle, kaske, vana vilsti vaidijase, kaske: sinna’p kinnas kistanese, kaske, vana vilsti vatsutelle, kaske. Kas sina pelgad puuduveta, kaske,Continue Reading
Laulikule palka. Lauldud – hobu, sadul Sangaste PEAKS MU LAULUD MAKSETAMA, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ma ei nõvva palju hinda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu: äälest küsi härjapaari, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kulda vai kübärä tävve, või e-liContinue Reading
Kurb laulik Otepää KES MINNU KUULI LAULEVATA, laululugu laskevata, mõtel mu liia-rõõmulise, häälta hää helülise. Mina kohalt kurvaline, hellä elu leinaline; lahku ei süä laulu poole, miil ei miildü rõõmu poole. Süämel om süüdü palju, meelekesel mitu vikka. Kes minuContinue Reading
Suude sulg Otepää Küla ütel MIS MINA KUKU, KURBA LINDU, mis mina laula, hellä latse? Mul jäi kodu suude sulge, lavva pääle laululehte, kirstu kappi kõne kõlksu, parsile paeatus paberi. Noored mehed, helläd velled, pandke ratsu rakkeesse, halli hobu helmetesseContinue Reading
Küla ütel Otepää KÜLÄ MUL ÜTTEL: „KUKU, KUKU!”, külälatse: „Laula, laula!” Mes ma laula, leinaline, kuugu kurvameeleline – mullu jõi murekarika, tänävu jõi tõista kõrda. Oles mu laulut massetasi! Ei ma ei nõvvas pailu hinda – laulust võtas laugi ruuna,Continue Reading
Laidan laisale Otepää Talgulaul ETSE LAULGE, LAISA NEIU, veeretage, virga virve! Kui te’i laula, mina laida, laida teid laisale mehele, pika puu palutajale, halu ahju heitijale, läätsaleeme lõmpijale, kel’ om viisu(d) viisi sülda, räti(d) kümme küünarida – päiv läts aigaContinue Reading
Laulu võim. Metsamurd. Kalajõgi. Laulu lahutaja. Sangaste OLES MIND LOODU LAULIJASSA, , või e-li lee-lu, el-li lel-lu, laulijassa, laskijassa, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – laulas mere ma murussa, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, mere liiva linnassessa, või e-li lee-lu,Continue Reading
Laulu võim. Puud pole ühepikkused Ladvad lindudele Sangaste Käo laulda TEE PIKK MEILE MINNA, maa kavvõdõ karata, jõvva_i pilvile visata, sõmõrile tsõõrita. Mõts oli helle helisema, laan kummõ kumisõma. Kui ma lauli, laasi lauli, leie kättä, mõts käräti. Laihki leiContinue Reading
Laulu võim Otepää Laulust KUI MINA NAKKA LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, pisut sõnno pildumaie – jõvva_i minno ohja hoita, ohja hoita, köidse köita, pilve kinni mo pidada, taivas lakka (laia – lakja?) taldudada. Ohja hoitva hobesida, köidse köitva koormahida, taivas tands,Continue Reading
Lauliku lapsepõlv Otepää TSÕTSIKÕSÕ, LINNUKÕSÕ, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ärge naarõlgo minuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, et ma latsi laali pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kõhetu kõnõli pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – ega sii olõContinue Reading
Laidan laisale Sangaste x KUI SA EI LAULA, MINA LAIDA, laida laisale mihile, pane pik’äle poisile, kel olli viisu viisi süldä, kabla katesse vakku, rätik kümme küünärit, ame ilma arvamede, päivä viita päästõ’õnne, ajastõgõ arutõnne. Laulnud Marta Kiršbaum (78 a)Continue Reading
Hea hääl. Oleks Sangaste MELLES MEIL O’LL, heia-haa, KUMME(R) KURKU, heia-haa, kumme(r) kurku, heia-haa,, helle hääle, heia-haa, – viiulit lei, heia-haa, meie velle, heia-haa,, kandelit me, heia-haa, kasvataja, heia-haa,, pilli löönu, heia-haa, me pidaja, heia-haa, häälta tennu, heia-haa, hä’llutaja, heia-haa,Continue Reading
Ostetud hääl Sangaste 1. 2. TOHE NÄIO SIINÄ LAULDA, äkki äält kuulutede, siin om kuulija kurun, sõna võtija võsun, laulu võtija laanen, kiä võt´t´ näio elle ääle, elle ääle, kumme kurgu. – Näio elle ääle ost´, aälest an´de ärjä paari,Continue Reading
Sangaste Laula. Ilu jookseb ees NÄIOKESE’ NOOREKESE’, ilotelge, naljatelge, nüüd ep ilu aruline, nali kate-kõrraline, nüüd ep ilu iene joosi, nal´l´a manna maadeles. Illus om noorelt ilutede, latsepõlven nal´l´atede, kuri om noorelt kurba olla, vaiv om noorelt vaiki saista, kurbaContinue Reading
Pole lauljat hulgas Sangaste SIIN OM ULKA NÄIDOSIDA, eevushka, maarushka, mõni rinda mõrsijida, eevushka, maarushka, ole’ ütest laulijata, eevushka, maarushka, laulijata, laskijata, eevushka, maarushka, sõna kolme kostijata, eevushka, maarushka. Kui ma esi iest ei võta’, eevushka, maarushka, iest ei võta,Continue Reading