Hobune varastatud. Tore sõit. Oleks
Rannu
MA LÄTSSI ORGO OMMATSILE,
Viromaale vellitsile.
anti liha soolast süvva,
kibetaste ollot juvva.
Jõi mina toopi, jõi mina kaitsi,
kolmandat jõi poole toopi,
sis jäi mina joobonessa.
Pannin pää põõsa pääle,
jalad Jaani niido pääle.
Varas tulli varikust,
kuri mees tulli kuusikust,
varrast minno hüä obose,
kuslapuudse loogakese,
pihlakatse piitsavarre,
rohilidse roosavarre.
Lätsin koddo ikkeenne,
ikkeenne, unnatenne.
Kes mull tee pääl vasta tulli?
Taat mul tee pääl vasta tulli.
„Mes sina ikket, noori miisi?”
„Obust ikken, taadikene.
Ma lätssi orgo ommatsile,
Viromaale vellitsile.
anti liha soolast süvva,
kibetaste ollot juvva.
Jõi mina toopi, jõi mina kaits,
kolmandat jõi poole toopi,
sis jäi mina joobonessa.
Pannin pää põõsa pääle,
jalad Jaani niido pääle.
Varas tulli varikust,
kuri mees tulli kuusikust,
varrast minno hüä obose,
kuslapuudse loogakese,
pihlakatse piitsavarre,
rohilidse roosavarre.”
„Ära ikke, noori meesi!
Meil om kodo kolmi ruuna:
üts om siidile silitu,
tõine om vasele valetu,
kolmas om kullale koetu –
istu sälga, sõida pääle,
sõida üles näijo linna.
Küll jo näijod sääl so näeva,
külä karjusse so kaeva:
vaata, kos tulep peijokene,
obu all kui ahjokene,
esi pääl kui päivakene,
jalad al kui jaanililli,
kübar pään kui kerkko kirri!
Olles se meesi meije meesi –
suust mind söödas, suust mind joodas,
suust mind söödas suhkarita,
peo päälta pähkenita!”
Viisi kirjutas üles Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (1) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti K. Tiller (E 55532/3 (9) < Rannu khk, 1854).