1. VELI, HELLA VELLEKENE (San)

Kuldnaine. Humal

Sangaste

2r_v43_EYS_I_800_(86)

VELI, HELLA VELLEKENE,
tahit puusta naista teta,
lepapakust lepitada,
tammepakust tahuda,
kulda panna palgeessa,
hõbedad ihu ilussa.

Lätsit kullaga magama,
hõbe hella hingama,
ei na kulla es kõnela,
hõbe hella es tee heli.
Kullal vaja kolme asja:
keelekesta, meelekesta,
esi hella hengekesta.

Hummal huikas pajuna,
käbi kärkis põesaenna:
„Tule seia, noori meesi,
vii mu kotita koduje,
pane parre veere pääle,
säe sängi tulba pääle -
sis saat kotti kopikida,
sis saad tasku taalerida,
punga pooli ruubelida,
sis sa ostad uvve naise,
ostad uvve, saat paremba.”

Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (86) < Sangaste khk, Laatre v – J. Aavik, 1904), teksti kirjutas üles Peeter Roose (H III 10, 549/50 (2) < Sangaste khk, Soontaga v, 1888).

Tagged with:
Posted in Müüdilidse sisuga laulu