Hommikuhooled

Üles, pererahvas!

Jõhvi, Lüganuse

Äratamine

TÕUSKE ÜLES, PERERAHVAS,
juba kukk on kuusi lauland,
kani kaarutand kaheksa,
juba sakste süömaaega,
junkurille juomaaega!

Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Kadri Traaver (62 a) (H II 1, 182 (259) < Jõhvi khk, Toila k < Lüganuse khk – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).

Üles!

Lüganuse

ÜLES, ÜLES, KÜLANAESED,
üles lehmi lüpsemaie
karja välja saatemaie!
Teiste kari kaugella,
meie kari karjaaedas,
teiste ruunad rakkessa,
meie ruunad rukkiessa.
Tekst: EÜS XII 1445/7 (37) < Lüganuse khk, Järve v, Saka k – V. Rosenstrauch < Ann Nimvals, 72 a (1915), viis: EÜS XII 1406 (17) < Erra v – V. Rosenstrauch, Oskar Köster < Mai Alasi (1915).

Päevale

Jõhvi

PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE,
eledaste, ilmakene!
Siis mina tapan tallekese,
Ise süön südamekese,
Annan sulle sarvekese,
pea viskan pärna põõsa,
Jalad Jaani allikaie,
kõrvad kõrtsi katusselle.

Viis: EÜS VI, 876 (21) < Jõhvi khk,Voka v, Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen (53 a, sünd Ranna Pungerjal Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind, 1909) tekst: Kai Mölder (Kadri tütar, 19 a) (H II 1, 461 (627) < Jõhvi khk, Kurtna v – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).

Üles, pererahvas!

Jõhvi

Äratamine

ÜLES, REIELE MINIJAD,
kälised, käsikivile,
velje naised, veskitiele!
Juba äia süöti ärjad,
juba ämma lüpsi lehmad,
nadu kallis saati karja,
saati karja kaugeella,
lehmad linna uulitsalle,
vasikad ane pajuje,
kitsed kulda koppelie,
lambad Lauri einamaalle.

Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS VI 905 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mari Villmann (63 a) (H II 1, 234 (342) < Jõhvi khk, Käva k < Kohtla k – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).

Veere, päev!

Lüganuse

JUBA NÜÜD VEERE, PÄEVAKENE,
alane, jumala aega,
veere saksuje vihale,
kubijuile kuulujuile –
saks ei salli päevakesta,
saks ei salli veerevaie,
ei isand ülenemaie,
kubjas kuuda tuisevaie,
kilter tähti taevaaje.

Nõnda veere, päivikene,
kui mina emasta veerin,
armas veerin audujasta,
kallis veerin kandajasta,
ilus imetajasta.
Tekst: EÜS XII, 1473 (57) < Lüganuse khk, Erra v – V. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a (1915), viis: EÜS XII 1407 (21) < Lüganuse khk, Aruvälja k – V Rosenstrauch,  Oskar Köster < Ann Ärme (1915).

.

Päeva peitmine

Vaivara

JUBA PÄIVE PEIDETIJE,
kuu-valu varastetie.
Kesse peitas meie päive,
kumb siis kuu-valu varastis?
Jeesus peitas meie päive,
Mari kuu-valu varastis.

Mis saab päive peitajalle,
kuu-valu varastajalle?
Annan noa nurme-kirja,
tuppe tuuleristi-kirja.

Tekst: H II 37, 77/8 (9) < Vaivara khk, Kurtna v – Marie Treuberg < Leena Selli (1891); viis: EÜS VI 891 (80) < Illuka v, Kurtna m – K. Luud, P. Penna < Liina Krasmann (1905).

Veere päev!

Lüganuse

Päivä laul.
SÕÕRI, SÕÕRI, PÄIVÄKENE,
sõõri, sõõri, lõõri, lõõri,
lõõri, lõõri, keeri, keeri,
lõõri, päivä, lõuneelle,
keeri keske hommikulle,
(siis) saa saksa söömaaiga,
maamihe magami-aiga,
teomihe tegemi-aiga,
sulas-poiste suigu-aiga,
linnapoiste liiguaiga,
mõisapoiste mõõduaiga,
karjalaste kasuaiga!
Tekst: Veske 2, 63/5 < Lüganuse khk – Mihkel Veske, viis: EÜS VI 880 (38) < Väike-Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Miina Iismann (1909).

Paista, päev!

Lüganuse

PAISTA, PAISTA, PÄIVAKENE,
paista, päiva, palavestä´,
üle ilma eredestä,
keigis paigus kibedestä –
palavesta parmu aile,
heledestä eina aile,
kibedestä kiini aile.
Sis tulev’ velle vikatille,
naise loogu võttamaie,
sõsare saade tegema.
Tekst: Veske 2, 67 < Lüganuse khk.? – Mihkel Weske, viis: E 54129 (3) < Maidla v, Savala k – Daniel Paurman, Jüri Välbe < Jaan Peinman (1921).