Kiigele kutse. Hea ja halb kiik. Anded kiigele
Jõhvi
KÜLATÜTRUKUD, ÕEKSED,
küla poisid, pooled vennad,
tulge kiike katsumaie!
Mis te kodu kolletate,
aia ääres aigutate?
Kardate kullad kuluma,
kardate vased vajuma,
õbe elmed õigenema?
Linnas, linnas, neitsikene,
linnas kulub teie kulda,
Paides vajub teie vaske,
Talinas õerub õbeda. –
Kust on meie kiike toodud,
kust on toodud, kust on saadud?
Kes on meie kiike toomas,
kes on toomas, kes on saamas?
Toomas toomas, Sander saamas.
Aisad toodud Arjumaalta,
võllas toodud Võhmutelta,
sammaad sinisalusta.
Et las kaen uuta kiike,
kas see kiike kannab meida. –
Kui ei kanna, las kaduda!
Kiige sepad, ellad vennad,
too tuli, põleta kiike,
too vesi, uputa kiike,
too sina kerves, raiu kiike!
Tulge kiikma, küla naised,
tooge kanad, tooge munad,
tooge aned audumasta,
tooge pardid paaristiku.
Kana jäi koju munele,
kukk jäi kõrva kaagutama!
Tekst: H II 1, 281/2 (414/415) < Jõhvi khk, Puru k < Paide ligidalt – M. Ostrov, O. Kallas < Leena Randmer, 35 a. (1888); viis: EÜS VI 904 (134-138) Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna < Maarja Ots (1909).