Kust laulud õpitud
Jõhvi
Kiigelaul
MAI ÕLI TÕRMAS NEITSIKENE,
tantsis Tõrmatse mäella,
urb õli puussa, varb õli käessa,
vainus nät (rätt?) õli varbaassa.
Tantsis Tõrmatse mäella,
elmid elksid, põlmed pauksid,
rinnat raksusid rahuja.
„Oh minu elme elkimine,
oh minu põue paukumine,
rinna-raha raksumine!”
Kii-kiike, laa-laike!
Kas sie kiike kannab meida,
kas kannab kahuda kahta,
kahe kahu riideeida,
nelja neiu ehteeida?
Kii-kiike, laa-laike!
Lähme kiike katsumaie,
kas sie kiike kannab meida,
kui mina akkan laulemaie,
laulama ja laskemaie!
Mõni mies jäeb mõtlemaie,
mõni naine nauramaie,
tütar tüele sõisamaie,
kuulema minu sõnuja
ja lapse ullu laulusida:
kas põle tütar tüeda teinud,
vai’i õle seadanud sõnuja,
pannud kokku palveeida,
lahutanud laulusida.
Sie tütar isegi ullu,
ani ammugi rumala,
tuone tuome mieleline!
Tekst: EÜS VI 977/8 (123) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna vstmj – A. Sildnik ja P. Penna < Mai Krasmann, 69 a. (1909); viis: Jõhvi khk, Illuka v, Kaidma k – A. Sildnik ja P. Penna < Kadri Tillmann, 68. a (1909).