Haned kadunud. Mõõk merest. Venna sõjalugu
Jõhvi
Harja otsimine. Sõjalaul
MINU ELLA EIDEKENE,
andis muile muuda tüeda,
sulaselle suurta tüeda –
mulle tüeda albukesta:
andas mulle anejad oida,
mulle luige’ed lugeda,
mulle linnud liideleda!
Tuli kulli, kurja lindu,
ajas mo aned vesilta,
kullasiived koppelista!
Saadin orjad õtsimaie,
sulased valatamaie –
ei ori anida otsind,
sulane kullasiivasid.
Läksin ise, neitsikene,
läksin vüöni vedeje,
kaelani kalajõgeje.
Mida puutus põlvideje?
Mõõka puutus põlvideje,
õbe elkas elmideje.
Vein mina mõega mõisa’aie,
panin sakste lauva piale.
Sial nied saksad katselesid,
errad ette eitelesid:
“Kust sie mõeka siie tuodud?”
Sie mõõka sõasta tuodud.
Enamb on sõassa sõrmeluida,
kui on aias teibasida,
enamb on sõassa pialuida,
kui on suossa mättasida!
Tuli vennake sõasta,
sõitis venna õuve pääle.
“Tule, venda, tunne venda!”
Tuli vend – ei võind tunda:
“Sõamies, sõa-obone,
sõapiitsuke piussa!”
Sõitis õe õuve pääle:
“Tule, õde, tunne venda!”
Tuli õde – ei võind tunda:
“Vene mies, vene obone!”
Sõitas ema õuve pääle:
“Tule, ema, tunne poiga!”
Tuli ema – tundes poiga:
“Tule tuppa istumaie,
räägi nied sõasõnumid!
Kas on sõas naine armas,
naine armas, kaasa kallis?”
“Ei õle sõas naine armas,
naine armas, kaasa kallis!
Sõas on armas aljas mõõka,
kallis kangepia obone,
kes ei irnu einasida
ega karju kaerasida!
Irnub selga istujada,
kaljub selga kargajada.
Sie päästab mehed sõjasta!”
Viis: Jakob Ploom (74 a) (EÜS VI 892 (83) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Liiva k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mai Papa (73 a) (EÜS VI 1025/7 (180) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).