Mardilaul
Vaivara
x
SANDI MARDI MAUGUKENE,
kõveram kui kougukene.
Ei ole Marti maasta tulnud –
Mart on tulnud kaugeelta,
üle viie viljavälja,
üle seitsme seljavälja,
üle kaheksa kaeravälja,
üle kümne künnivälja.
Mardi küüned külmetavad,
Varbad valatelevad (varbad valu tegevad).
Peremees peremeheke,
kas lubad tubaje tulla,
oosta hooneje ajada,
ratsu lüia räästaeie?
Perenaene naesukene,
too se tuli tubaje,
lõõtsu lõkke põrmandalle!
Kui ei ole peerguda peressa –
kisu kilda künniksesta,
võtta raagu rästaasta,
linnu keele liikmeesta,
pardi keele paeluesta,
avi hammaste taganta!
Peretüttar neitsikene,
tõuse üles voodiesta,
siidiriiete seesta,
valge riiete vahelta,
parajaste patjudesta –
kripsi minna kelderie,
krapsi minna kamberie,
upsi uude tubaje!
Too meil küünal, kümme vaaksa,
kala too kaheksa vaaksa,
leib too viie leesikane,
to meil seepi silmi pesta,
to meil panka parda võida!
Tehke lahti laiad uksed,
laske sisse Mardid-sandid!
Sisse viskan viljaõnne,
kattuksele kaeraõnne,
õueje hooste õnne,
lauta lammaste kudina,
põhud täied põrsaaida.
E 40976/8 (8) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).