Loomine
Jõhvi
ÜLE LENDSI LINNUKENE,
üle lendsi ilma kõige,
üle ilma, suure järve,
üle ilmatse keriku.
Õtsis maad munetessanna,
aset autellessanna,
ei saand maad munetessanna,
aset autellessanna.
Üle lendsi linnukene,
üle lendsi ilma kõige,
üle ilma, suure järve,
üle ilmatse keriku.
Lendsi meie koppelije.
Lendsi üle sinise põesa –
põlgees sinise põesa,
lendsi üle punase põesa –
põlgees punase põesa,
lendsi üle kõlla karva –
võttis kõlla kõlvusasta.
„Siie pean pesa tegema,
siie pean munad munema,
siie poegi audumaie!”
Hakkas pesa ta tegema,
tegi kuu, tegi kaksi,
tegi pooli kolmatagi,
natukeise neljatagi,
Sai ta munad siis munetud.
Hakkas poegi audumaie,
audus kuu, audus kaksi,
audis pooli kolmatagi,
natukeise neljatagi,
Akkas alle katsumaie:
leis pojad verisulesta.
Akkas poegija jagama:
üks sai maale marijasta,
tõine põllula kivesta,
kolmas kuusta taivaaie,
neljas päivast pääle ilma.
Mis sai maale marijasta,
säält nie marid mainitasse;
mis sai põllula kivesta,
säält nie õlled tehtanesse;
mis sai päivast pääle ilma,
säält nie aiad arvetasse,
mis sai kuusta taivaaie,
säält nie tunnid tunnetasse.
Viis: Kadri Tillmann (68. A) (EÜS VI 889 (71) < Jõhvi khk, Illuka v, Kaidma k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mall Nurk (63 a) (H II 1, 328/9 (487) < Jõhvi khk, Kiikla m – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).