Kiik halval kohal
Vaivara
OH TEI’ HULLUD NOORED MEHED,
oh tei’ hullud’ ja rumalad!
Omast hullusta päästa,
rumalasta mottesta,
kasimasta katsenkusta –
tegid kiige joe ääre,
joe ääre, mäe pääle,
kuiva kaivu kaane pääle.
Luulid neiud upumaie,
kahud sisse kallamaie.
Meie neiud ilmi targad,
ilmi targad ja kavalad,
lendsid üle viie vee,
üle kuue kuiva kaivu,
üle seitsme seemne väljä,
kaheksama kaera väljä,
üheksama odra pollu.
Külä itki kütis maida,
talo itki tapu maida,
tütäred marana maida,
poisid puu raiesmika.
Tekst: H III 1, 106/7 (3) < Vaivara khk – N. Heek (1888); viis: EÜS VI 886 (63) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k – A. Sildnik ja P. Penna < Ann Pakas, 58 a. (1909).