Laula, suukene
Lüganuse
LAULA, LAULA, SUUKENE,
liigu, linnukeelekene –
laula, laula, kui sind lassa,
kuku, kuku, kui sind kässa!
Küllalt tean seegi paiga,
arvan senegi aseme,
kus saab sõissa keele kinni,
keele kinni, meele kinni,
suu kinni, südame kinni,
kinni keelepaulukesed;
kui saab alla musta mulla,
sisseje sinije liiva,
kena liiva keske’ella,
valge laudade vahela.
Ei seale lassa laulamaie,
ei südant ilutsemaie,
kullakeelil kukkumaie.
Tekst: H III 12, 100 (1) < Lüganuse khk, Püssi – J. Thomson < saatja isa (1892); viis: RKM Mgn II 7431 < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).