OI IMETA, OI IMETA,mis nägin Nõu külassa!Koerad kündsid, härjad hauksid,lammas läks laudile munele,kana tõi kaksi tallekesta,hobu tõi härga-vasika,lehm tõi lauku täkukese. Oi imeta, või imeta,mis nägin mina imeta:taevas tantsis, maa mürises,pilved pillisi puhusid,vikerkaar lõi viiulit,tähed lõivad täringida,kuu lõi kulda rõngaida.…
Lambaniitja laul KILE KITS KARJA,üle mere metsa,too mulle heina,mina heina lehmale,lehm mulle piima,mina piima põrsale,põrsas mulle pekki,mina pekki ämmale,ämm mulle kakku,mina kakku kalevile,kalev mulle rauda,mina rauda rebule,rebu mulle kulda,mina kulda tammele,tamm mulle lehte,mina lehte lambale,lammas mulle villa,mina villa villakule:sulasele said…
HOILU ROILU, ROTIL PULMAD,hiire tütar läks mehelenirgi noorema pojale.Küll olid uhked pulmalised:hunt oli uue viiuliga,karu kahe kanneliga,vares vaskisaabastega,tihane tinase reega,kukk läks kuldse kaarikuga,kana klaari põllega. Viisi kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v…
Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,kus su kulda pesake?Metsas kuiva kuuse otsas.Kus see kulla kuiva kuuske?Vanamees ta maha raiun’d.Kus see kulla vanameesta?Kivi taha kükitanud.Kus see kulla kivikene?Vesi ära veeretanud.Kus see kulla veekene?Halli härga ära joonud.Kus see kulla halli härga?Sõnnikulle tapetud.Kus see kulla…
Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja,tõin kodu, antsin süvva,pages ärä, läksin perrä,sain kätte, käänsin kaala,kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä,kahest nahast kasukad,pandsin ahju otsa pääle,kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud Lõhmusmägi (H II 29, 398 (89 ja…
Peo-leo, kas Tiit on teol?Teol, teol!Mia tal kaasas?Päts piima, lass leiba,kausiga kilet ka,piim läks ümber – vurr! Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere v, Rohe k, 1929).
x Ringimängu laul „KAS NÄGID SA MINU HOBUSTAudutsella uitevada,märatsella mängivada,sadutsella sõitevaada?“ Teine küsib: „Mis karva sinu hobbune?“ Teine vastab: „Suvel hiiru, talvel halli,kesksuvel veripunane.“ „See läks läbi meie õue,köis olli kuldane järella,kammits kardane jalassa,hõbedane ohelikku.“ Veike seletus: mängimise aeg olla…
x Obuse oitsija „ELLAKENE VENNAKENE,kas nägid minu obusta?“„Mis karrva sinu obune?“„Suvel iiru, talvel (h)ailli,kesksuvel veripunane.Köis oli kullane järele,kammits karrane jalassa,õbedane ohelikku.“ „See läks läbi meije õue,kurja tegi minnessagi,teise kurja tullessagi,kuhja einu ta kulutas,vilja väiljad ta vähendas,salve kaeru ta kahandas,purkis punna…
x Hobuseotsija „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,kas nägid meie hobusta?“ „Ehk ma nägin vai ma tundsin –misuke teie hobune?“ „Linalakka, lehtelaia,Päitsed pähe pälmitatud,saba siidile seotud,kabjad kulda kirjutatud.“ „Läbi läks läbi külada,läbi uuve uulitsate,läbi tallatud tänavi.Ära ta sõi küll heinakuhjad,kaksi vakka kaerusida.“ „Külamees, külamehike,ära…
x Hobuse otsija „KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE,külanaene naesuke,kas nägid minu hoosta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli,kesksuvel veripunane,udusella hundikarva,kaste´ella karukarva.“ „Läks ta läbi meie õue,tegi kurja minnessaagi,teise kurja tullessaagi,sasis sarja erneeida,purkis pulma linnassida!“ Teksti kirjutas üles Paul Sepp (H II 50,…
x KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,kas nägid minu hobusta?“„Misuke sinu hobune?“„Suvel hiiru, talvel halli.“„Lätsi tema läbi meie õue,kammits kardene jalassa,köis oli kuldene järele.Tegi kurja tullessagi:sagis sarja herneeida,purgis pulma linnassida.“ Püüdmise ajal lauletakse: Hüppa hiiru, karga halli,hüppa Udriku ubaje,karga, hiiru, herneaida! Lapsed käivad ringis…
Ringimäng Keskel naesterahvas püsti, rätt üle pea. Sõna „alane…“ juures laseb pea longu, kuni tema „alandamine“ sügavaks kumardamiseks vajub. Ring käib ümber, laulab. Nukk on ringi sees ja nutab, kui kurbe sõnumid kuuleb. NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU, nukku, nukku,linnast lennäs linnukene,…
x Jaanipääva laul EHI, EHI, NUKUKENE, nukku,ehi, ehi, eeri-eeri, nukku,ehi neile ehtemille, nukku,säe neile sätemille, nukku,pane ülä nukukeine, nukku,pane ülä laija vüü, nukku,pane rinda laija sõle, nukku,pese suuda nukukeine, nukku,pese suuda, suiju pääda, nukku! Nuku jooksust: Joose, nukku, jõua, nukku, nukku,kae, nukku, kätte…
x MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE,kui sii noore koorekene –eela kurnat’, täna koorit’.Ehi, nukku, eeri, nukku,ehi, nukku, emandisse,seada, nukku, seadusesse! Meie nukk õli noorekene,kui sii noore koorekene –eela kurnat’, täna koorit’.Pane jalad juuskemaie,kõdared kõrisemaie,viska linik lepa piale,kaelarätik kadaka piale. Ring hoiab…
OH SA KUNING, KUNINGAKENE,mis sa eela meile ei tulnud,kui meil käisid sõelalaevad,sõelalaevad, nõelalaevad,otseti odade laevad,nuketi nugade laevad,risti-rästi rättelaevad,põiki käisid põllelaevad? Kelle kord on ette tulla,selle käest võib panti võtta. Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 294 (27)…
x Mängu laul KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE,miks sa eila meil ei käinud,tunaeila tuld ei toonud,kui meil käisid kolmed laevad:nõelalaevad, sõelalaevad,poisikeste purjulaevad,vananaeste lindilaevad,tüdrukute tühjad laevad? Üles kirjutanud Emilie Uus (H II 27, 543/4 (14) < Palamuse khk, Luua v, 1889).
x Kuningamäng Äksi KUUS, KUUS, KUNINGAS,mis sa eila meile ei tulnud,tunaeila tuld ei toonud?Meile tulid võerad laevad:sõelalaevad, nõelalaevad,suure herra kaubalaevad,kurja herra kullalaevad,oma rahva rahulaevad.võera rahva vaenulaevad,Saksa rahva reisilaevad,Leedu rahva leevalaevad,Soome rahva soolalaevad,Rootsi rahva raualaevad. Tekst: Eeva Kõlu (H II 50,…
MINA OIAN MEMME UTTE,mina kaitsen taade karja,memm teeb mulle uvve kuvve,taat teeb mulle karvase kasuka,sulaselle suured sukad,perepojal peened sukad,karjalapsel kapukida! Tuli susi soome alta,laia käppa laane alta,kiskus memme kriimu lamba,murdis taade musta lamba,ära viis sõge mõlemad. Viis ja tekst: Taavet…
Karjased. Karjaste mäng MINA HOIAN MEMME UTTE,mina kaitsen taadi karja,õlle, õlle, õlle.Mem teeb mulle uue kuue,taat teeb karvase kasuka,õlle, õlle, õlle.Sinisida säärissida,punasida poogessida,õlle, õlle, õlle.Pereme(he)le pikkad püksid,sulaselle suured sukkad,õlle, õlle, õlle. Teksti kirjutas üles M. Kool (H III 8, 122/3…
NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE,nõõs, nõela silmakene,nõela nõudijad tulevad.Nõrka vitsa nõudijalla,pikka vitsa püüdijalla,ja ohjad käeotsijalla.Kivist kilda kistanesse,paest lõmma lõhutaksse,nõela üles otsitasse,tule otsa toodanesse.Mes sääl nõelal taga oli?Tükk sinist, tükk punast,kolmas kullakarvalista. Mängijad astuvad ligistikku üheteise taha ritta ja „nõela-otsija”astub rea ette ja…
MIS TE SANTI SAISATADE,juune, kuldsed väreje,meie tahme läbi minna,juune, kuldsed väreje. Ei või laske meie värad katski,juune, kuldsed väreje. Külap meie parandame,juune, kuldsed väreje. Kellega te parandate,juune, kuldsed väreje? Siidiga ja sammediga,juune, kuldsed väreje,verrevatse kriidiga,juune, kuldsed väreje. Kost sa, sant, siidi saied,juune, kuldsed väreje,või kost,…
MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas? Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas. Ei või laske, kuldse, joonse, väravas. Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas? Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas. Küllap meie parandame, kuldse, joonse, väravas. Kellega te parandate, kuldse, joonse, väravas? Siidiga, sametiga,…
Sellele mängulaulule P-Tartumaalt viisiüleskirjutust pole, aga värsilist osa on kindlasti lauldud. Võib kasutada näiteks kuningamängu viisi. KOOTS, KOOTS, KULLIKENE,naats, naats, nabrakene,mis see kulli meile otsib? Kull otsib küla kanuje,tahab ta talu haneje,mõisa kirju kalkunida. Oh sina hullu kullikene,mis tulid mede…
Kulli tegemine M-Magdaleena Laste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad…
Mängu kirjeldust ja terviklikku teksti koostaja ei leidnud. SIIT TULEB SIIM, siit Siimu sulane.Mis tahab Siim, mis Siimu sulane? Laulnud Liisa Kask (65 a) (EÜS V, 1185 (45)< M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, H. Sulg, 1908).
Kulli tegemineLaste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste…
TERE, TÕNU, TEILE!Tulge hommen meile:meil on hommen rootsitants,kahe siku sarve tants,kolme munakoore tants,nellä neitsi nisa tants.siis kõik tantsma tulevad.Saks tuleb saaniga,muamees maaniga,poiss puureega,mina kelguga keerides –tagast tulin, ette sain. Laulnud Madli Saeble (EÜS VIII 288 (15) ja EÜS VIII 1…
KEIS TÕI SÕA SÕNUMIDA?Vares tõi sõa sõnomida.Keis lät sõtta minema –kas lät esa vai lät ema,vai lät väike velleke?Ei lää esa, ei lää ema,ei lää väike velleke –vanal vellel paras minna. Vana veli väegä vannus,väega vannus, väega taples;esa valmist sõariistu,ema…
LÄTSI KARJA SAADEMAIE,värrist vällä veerimaie,panni sõba sooru (sõõru) pääle,kaalaraha kannu pääle,lehi (lehvi?) lepä ossa pääle.Kuri mu kuuld kuusikust,varas meesi varikust,võtt mu sõba, võt mu sõle,võtt mu kalli kaalaraha,lehi lepä ossa päält. Lätsi kodu ikkeen,ikkeen, unnateen.Kes sääl kottust vasta tulli?Tulli imä,…
LÄKI SIISTA SEDA TEEDA,siista marske seda maada,kost om enne härjad käinu,härra käinu, orjad lännu.Mis sääl jälile jäänu,kua sammule sadanu?Hõpe jälile jäänu,kuld sammule sadanu.Kesse kulla üles korjas,kua hõpe maalta võti?Mina kulla üles korssi,mina hõpe maalta võti,vei kodu velle kätte,lassi velle laua…
TAMM´ KASVI TARTUMAAL,kuus´ kasvi Kuramaal,lepp liina uulitsal,aab Arju piiru pääl –sĩski juure’ kokko joosi,aru’ kokko algenesi,iĩ’ joosi alte juure. Lätsi ma mõtsa kõndimaia,ommogulta ul´l´umaia (hulkuma),näi tamme ikevataaava pikä alalevat.„Mis sa iket, tammi suuri,alaeled, aava pikä?”„Mis ma ike, näio noori,kahitse vai,…
LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE,lätsi söödi keskeella.Mis sääl söödi keskeella?Kana oli söödi keskeella.Kanast kasvis Salvikene,saksa Salvi neitsikene. Tulli päiv, terets päiv:“Tere, saksa Salvi neitsi,vaski orja vaenelatsi,kas sa tuled minule?”„Lä’ä ei mina sinule –päiv paistus üle ilma!” Tulli kuu, terets kuu:“Tere, saksa Salvi…
LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti,märdi omma kaugest tullu, märti!Ole_ei märti maasta tullu, märti,märt om tullu taevaesta, märti:kolletud, kõredad mööda, märti,hõbeesta õrrta mööda, märti,üle mere, üle maa, märti,üle soo, üle saare, märti,üle jää, üle järve, märti. Aasta aig om mööda reisind, märti,laske sissi…
MÄRDI OMMA SIIA JÕUDNU, märti, märti,peremiis ja perenaine, märti, märti,laske sisse märdikõisi, märti, märti!Tulle, Liisu, tõsta linki, märti, märti,tulle, Anne, ava usse, märti, märti!Andke luba tuppa tulla, märti, märti,alla räästade ajada, märti, märti! Laske sisse märdikeisi, märti, märti,Märdi küidse külmetäse,…
Kadriõhtul valanud Kadri tuppa tulles “oma vett” lauale, see tähendab Kadripäeva sula. Lauldud nõnda: KADRI TULNUD KAUGEELTA, katri,läbi soo ja läbi raba, katri,tulles küüned külmetasid, katri,kadri varbad valutavad, katri,aga sõrmed tuld löövad, katri.Kadril kaskine hobune, katri,remmelgane reekene, katri,toomingane loogakene, katri,sukad…
LASKE SISSE KADRISANDID, kadri,kadri küüdsed külmetävad, kadri,kadri varbad valutavad, kadri.Kadri tulli kaugeelta, kadri,läbi suu ja suure raba, kadri,läbi pikä pilliruu, kadri,läbi kahre kasteheina, kadri.Piliruug sii pistis põlve, kadri,kahrehehein se lõigas kaela, kadri. Kadri vara valmis pantud, kadri,kivitsede kellerisse, kadri,karratsede kammerisse, kadri:peremees,…
Aastavahetus oli kunagi pikk periood, mis algas novembris – seega on sanditamised seotud järgmise aasta vilja- ja karjaõnnega. Maskeerimine ja sanditamine on seotud ka uskumusega, et hingedeajal (november on rahvakalendri järgi “hingedekuu” ) käivad esivanemate hinged oma kunagistes kodudes meid…
KÄI, KÄI, KIIGEKENE, kii-kiigäle,käi väl’lä värävista, kii-kiigäle,lao väl’lä laideesta, kii-kiigäle!Mes sääl meie älli alla, kii-kiigäle?Meri meil älli alla, kii-kiigäle.Mes sääl mere keskeella, kii-kiigäle?Kivi mere keskeella, kii-kiigäle?Mes sääl kivi kül’le pääl’la, kii-kiigäle?Sõgel kivi kül’le päälla, kii-kiigäle.Mes sääl sõõla põhja päälla, kii-kiigäle?Sõlg…
TULGE ÄL’MÄ, ÕELME, kiigäle, kiigäle,tulge kiikmä, kirivä, kiigäle, kiigäle!Ma ole äelm älli päälla, kiigäle, kiigäle,ma ole kirriv kiigu päälla, kiigäle, kiigäle.Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle,tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,tooge kana kaalatside, kiigäle, kiigäle,tooge pardsi paarikide, kiigäle, kiigäle! Ää poiss sii…
ÕITSI, ÕITSI, ELLAD VELLAD, uu, i-lu-lee,ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee,taadi ruuna vaatamaie, uu, i-lu-lee!Õitsi, õitsi, neiud noored, uu, i-lu-lee,ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee,venna alli vaatamaie, uu, i-lu-lee!Õitsi, õitsi, peiud pikkad, uu, i-lu-lee,ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee,peiu täkka…
Karjatütrukukõse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo,veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo,lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo!Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Mes ma anna veerijäle, elleroo, elleroo?Vöö ma anna veerijäle, elleroo, elleroo.Mes ma anna tsõõrijäle, elleroo, elleroo?Sõle anna tsõõrijäle, elleroo, elleroo.Veeri,…
LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, elleroo, elleroo,looja orja õhtu aal, elleroo, elleroo,sulase suvi-linaje, elleroo, elleroo,palgapoisi padjudesse, elleroo, elleroo. Kes teeb orjale aseta, elleroo, elleroo,palgapoisi padjad peksab, elleroo, elleroo,sulase linada laotab, elleroo, elleroo? Oli mul üksi ella velle, elleroo, elleroo,sõrmepikuke sõsara, elleroo, elleroo …
AA SIIA, õllele, KARJAKENE, õllele,siia keera, õllele, kirjakene, õllele,aa siia, õllele, Maari karja, õllele,siia keera, õllele, Maari kirja, õllele!Konas me kulla, õllele, kokku saame, õllele,konas me ella, õllele, ütte saame, õllele,kulla kokku, õllele, kutsutigi, õllele,ella ütte, õllele, hõiguti, õllele,marja ütte, õllele, …
Vihm üle. Vihma ära soovimine VIHMAKENE, VELLEKENE,huukene omatsekene,vii vihma Virumaaleaja huugu Harjumaale:Virun vihma vaadeti,Harjun huugu oodeti. Mine üle vihmakene,mine üle, meeli ära,käi tasa taldu ära! Ära minnu likes teku!Likes tėėt, mina ligune,märjas tėėt, mina mädane –ei ole kottu, kun’ ma…
x SÜÜ KARI, õlle, õlle, SAISA KARI, õlle, õlle,seeni jakka, õlle, õlle, viisu kabla, õlle, õlle,kinnitelle, õlle, õlle, kängä rihma, õlle, õlle,pane paela, õlle, õlle, seere pääle, õlle, õlle. Kari seie, õlle, õlle, ma magasi, õlle, õlle,hulga jõie, õlle, õlle, ma uinusi, õlle, õlle,kari seie, õlle, õlle, kaldeenna, õlle, õlle,esi mängse, õlle, õlle, mäe päällä, õlle, õlle,leetitesi, õlle, õlle, lepikunna, õlle, õlle,kaie kulla, õlle, õlle, kuusikunna, õlle, õlle. Viisi kirjutas…
VIHMAKENE, VELLEKENE, õõ-oo,ära minu likkes tekku, õõ-oo,likkes tekku-ui linnukesta, õõ-oo,kaunist karjalatsekesta, õõ-oo! Ei ole kodu, kon ma kuiva, õõ-oo,ei ka tare, kon ma tahena, õõ-oo,ei ole taati tare tennu, õõ-oo,veli palke veeretanu, õõ-oo –külataati tegi tare, õõ-oo,külaveli veerit palgi, õõ-oo.…
SÜÜ KARI, õlle, õlle, SAISA KARI, õlle, õlle,seeni jakka, õlle, õlle, viisu kabla, õlle, õlle,kinnitelle, õlle, õlle, kängä rihma, õlle, õlle,pane paela, õlle, õlle, seere pääle, õlle, õlle. Kari seie, õlle, õlle, ma magasi, õlle, õlle,hulga jõie, õlle, õlle, ma uinusi, õlle, õlle,kari seie, õlle, õlle, kaldeenna, õlle, õlle,esi mängse, õlle, õlle, mäe päällä, õlle, õlle,leetitesi, õlle, õlle, lepikunna, õlle, õlle,kaie kulla, õlle, õlle, kuusikunna, õlle, õlle. Viisi kirjutas üles…
LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele,vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele!Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele,vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele,ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele,sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,sijä kure kumartede, lõpele, lõpele,pääsukõse pääle tulla, lõpele, lõpele. Tsõtsikõse linnukõse, lõpele, lõpele,läki uvve ii pääle, lõpele, lõpele,tõse vastse vao pääle, lõpele, lõpele,kohes…
Lõikuse lõpetuse laul sirbi viskamise ajal. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, lõigake, lõigake,kõrise, kõvver ravvakene, lõigake, lõigake!Kelle sirp siin ette jõvvap, lõigake, lõigake,sellel peigmees mütsi ostap, lõigake, lõigake. Viis: ERA III 6, 190 (27a) < Võnnu; tekst: H II 56, 585 <…
Tsirbi laul. Rüä põimu lõpetamise mann tsirbi viskamise laul. SIRISE, SIRISE, TSIRBIKÕNE,sire-tsirbi, kõrvu, (roodu)kõlise, kõlise, kõvver rauda,sire-tsirbi, kõrvu,anna otsust ootajale,sire-tsirbi, kõrvu,tuleviku kuuluta,sire-tsirbi, kõrvu! Sii tsirbi siäst karaku,sire-tsirbi, kõrvu,kes siist viässe mihele,sire-tsirbi, kõrvu; sii tsirbi pisti jäägu,sire-tsirbi, kõrvu,kes siist endäl naise…
Ainale kullale,LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale!tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale,vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale,vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale,aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale! Virumaal vili kuivab, ainale, kullale, kullale,Harjumaal hain närbib, ainale, kullale, kullale. Jää meile, päiväkõne, ainale, kullale, kullale,meie hainu kuivatama, ainale, kullale,…
ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee,veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee.Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee,kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Pühälvaimul Pühik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee –tolle riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee,tolle võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee. Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERV…
VIHMAKENE, õllele, VELLEKENE, õlle,uhukene, õllele, omatsekene, õlle,ära tekkü, õllele, minda likkes, õlle,mul pole kodus, õllele, kuivatajat, õlle,kuiva hamme, õllele, andijat, õlle,särgi sälge, õllele, seedijat, õlle. Viisi kirjutasid üles Peeter Kurg ja hr. Bruuns (EÜS II 12 (25) < Rõngu khk…
AA MÕTSA, õllele, UNITSIGA, õllele,mes sa kavva , õllele, kodu teed, õllele?Magasid sa, õllele, poisi man, õllele,poiss sinu, õllele, likes kussi, õllele,jäid kodu, õllele, kuivatama, õllele,ahju pääle, õllele, avvutama, õllele,tala alla, õllele, tahendama, õllele. Laulnud J. Märtson (EÜS II 21…
KÜLA KARJUS-, õllele, –SE KANATSE, õllele, õõ-õõ, õllele,ajage kari, õllele, siija poole, õllele, õõ-õõ, õllele,siija suure, õllele, söödi poole, õllele, õõ-õõ, õllele,siija laia, õllele, (p)latsi pääle, õllele, õõ-õõ, õllele!Siin sööb kari, õllele, kaitsemete, õllele, õõ-õõ, õllele,ilma vitsa, õllele, võttemete, õllele,…
Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).
Ketramiselaul. Kolm rätikut KETRÄ, KETRÄ, VOKIKENE, villa-kombalii,veeri voki poolikene, villa-kombalii,lase sisse siidilanga, villa-kombalii,siidilanga, niidilanga, villa-kombalii,ma lää liina kudame, villa-kombalii –sääl ma koa kolme rätti, villa-kombalii,kolme rätti, kuvve pööra, villa-kombalii. Üits om pikkä piluline, villa-kombalii,tõne laga laasiline, villa-kombalii,kolmas kulda-kirjaline, villa-kombalii.Riiast tulli…
Laisk neiu, lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles,üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles,üles karja saatemaie, üles, üles!Juba kuu koa lävel, üles, üles,agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:„Küllap leppa lehma lüpsa, üles, üles,kahar kõivu…
OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES,tule üles, valge välläntule üles, valge vällän!Oi, juba kuu, oi, juba kuu,juba kuu kua lävel,juba kuu kua lävel!Oi, juba agu, oi, juba agu,agu aida arja pääl,agu aida arja pääl! Viis: J. Tamm (Hargla köster) EÜS…
Laisk neiu – lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles,üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles,üles karja saatemaie, üles, üles!Juba kuu koa lävel, üles, üles,agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:„Küllap leppa lehma lüpsa, üles, üles,kahar…
Last mängitakse põlvede peal hoides, ja teda kaku tegema õpetates: TEE KAKU, KASTA SAIA,sili sihalihada,kaalu kanamunadapane palju võida pääle, kuku! H III l, 378 < Jõhvi khk., Kohtla v. (Ereda v.), Võrnu k. – August Tõnorist, kooliõp. Edises (1890).
LIIR-LIIR, LINNUKENE,kus sinu kulla pesakene?Kuiva kuuse otsas,märja männi latvas.Kus see kuiv kuusk,kus see märg mänd?Vanamees raius maha.Kus see vanamees?Unnikule uinus.Kus see unnik?Tibukene siplis.Kus see tibukene?Kullikene kraapsas.Kus see kullikene?Pilliroogu peitis.Kus see pilliroog?Vikat krapsas maha.Kus see vikat on?Kannu vastu krapsastas.Kus see kandu?Tulikene…
OI IMETA, OI KUMMALIST,mis nägin Näo külassa:ärjad auksid, kuerad kündsid,obo tõi valgepea vasika,lehm tõi laugo tpru-tprukeselammas läks laudile munele,kana tõi kaksi tallekesi,siga aga sõtkus naise leivad. Tekst: EÜS VI 1050 (209) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Aru k – A.…
KISSI KÜNNAB VÕÕBU VÄILAL?Siga künnab, tuul äästab,vares õli valmis siemendama,kurg õli kuri lõikamaie,kuovitas kogomaie,nuaber napru laduma,üebik ümber riisumaie;pääsune pani piad piale,sitikas sisse vedama,arakas angumies;värvud reie peksamaies,tuuvikesed tuulamaies,kogelased kottije panemas,tihased vihkuda vedama;part õli kärmas parrepoiss,rebane kärmas reiepapp,unt oli ullu aidamies,karu oli…
ISÄKENE, ELLAKENE,istub ise kalda all –emäkene, ellakene,istub ise kalda päälla –kedrab kulda koondelasta,vaski-niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida,soja sorme-kindaaida –miska sula sodaje viia, –värvita Vene vägeje.püssi pihku pistetaie,kätte anta haljas mooka. Haka rahvast raiskamaie,oma henge hukamaie,pisukesi pillamaie,Rootsi maada rookimaie,Viru maada…
MINU ELLA EIDEKENE,andsid muile muuda tüöda,sulaselle suurta tüöda,orjale osa pärasta.Mulle tüöda õlbukesta –andsid mulle aned oida,pardid paari pandaseni,luiged ära lugeda. Aiin ma aned vesile,lugin luiged lainedeie,kuldasiivad kopelie,varvasjalad vainiulle. Tuli kulli, kurja lindu,tuli augi alta vetta,pea musta muda siesta.Ajas mu aned…
Tekst: H II 1, 71/2 (85) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas (1888); viis: EÜS II 757 (142) < Jõhvi khk, Jõhvi v, Puru k < Türi khk, Väätsa v – P. Penna ja K. Luud < Jakob…
TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI,taab tõusta taivaaie,taab taivasta jägada,pilvekesta pillutada.Õksad juureie Jumala,lehed Luoja laua pääle.Tulga tamme raijumaie,puud pitka lühendamaie –tamm ta’ab tuissa taivaaie,õksad juureie Jumala,lehed Luoja laua pääle. Tulga tamme raijumaie,puud pitka lühendamaie!Tüvist saaneb tünnerpuida,vahelt viinavaatisida,õtsast õllepoolikuida,latvast lapse kiigusida.…
KUI TULI KARI KODUJE,siis õli krappide krabina,siis õli lokkude logina;kui tuli ovoste ulka,siis õli kellide kelina,õhelikude elina;kui tuli ulka neidusida,siis õli kiedide kelina,siis õli elmide elina,rootsi räätsiku rädina. Mina timbin tieda mööda,marssin käia maada mööda.Läksin metsa ulkumaie,tuli vasta kaski noori.„Tere,…
Kiigelaul MARIA VENETA VESTI,Iiessu kaapi laiva kanti;sai sie vene vessetusta,laiva kaas sai kaabitusta,viedi nied vened vesije,lükkas laevad lüüdingeie. Tuodi vanad, tuodi nuored,pandi vanad sõudamaie,noored päälta vaatamaie.Vanad sõudsid, vanad ei jõudand,vanad sõudsid pääd vabisid,kõik nied lõualuud lõdisid. Pandi nuored sõudemaie,vanad päälta…
KII-KIIKE, LAI-KIIKE,kii-kiike kõrgeella,kõrgeella, kaugeella!Mida nägin kõrgeelta,kõrgeelta, kaugeelta?Tamme nägin kõrgeelta,kõrgeelta kaugeelta.Tamm tahi tõissa taevaaie,õksad pilveje pugeda.Õtsin tamme raijuida,puu pitka lühendajuida.Minu veike vennakene,ihu kirves, hiila mõeka,tule tamme raiumaie,puu pitka lühendamaie!Tüvist sealt sai tünnarpuida,latvast lapse kätkisida,vahelt viina vaatisida. Tekst: H II 1, 52…
Tekst: H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < Liisu Vihmann, 47 a. (1888); viis: EÜS VI 886 (63) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k – A. Sildnik ja P. Penna…
ÜLE LENDSI LINNUKENE,üle lendsi ilma kõige,üle ilma, suure järve,üle ilmatse keriku. Õtsis maad munetessanna,aset autellessanna,ei saand maad munetessanna,aset autellessanna. Üle lendsi linnukene,üle lendsi ilma kõige,üle ilma, suure järve,üle ilmatse keriku. Lendsi meie koppelije.Lendsi üle sinise põesa –põlgees sinise põesa,lendsi üle…
KII-KIIKE, LAA-LAIKE!Lenda’eli, linnukeine,lendas üle ilma kõige,üle ilma, suure järvä,üle ilmatse keriku.Lendas meie koppelije,otsis maad munetessanna,aset autelessanna –leidas põõsamaa punase.Põlga’eli, linnukeine,põlgas põõsamaa punase. Kii-kiike, laa-laike!Lenda’eli, linnukeine,lendas üle ilma kõige,üle ilma, suure järvä,üle ilmatse keriku,lendas meie koppelije,leidas põõsamaa sinise.Põlga’eli, linnukeine,põlgas põõsamaa sinise.…
LENDAELI LINNUKENE,lendaeli, liugeeli,lendas üle ilma kõige,üle ilmatse keriku,üle ilma, suure järve.Otsis maada munetessanna,aset autellessanna,pesa poigi tehessanna. Lendas meie kopelie,leidas põõsa ta sinise –põlgas põõsa linnukene:„Ei või muni muneda,ega poigi audusseni!” Lendaeli linnukene,lendaeli, liugeeli,lendas üle ilma kõige,üle ilmatse keriku,üle ilma, suure…
X LIUGE, LAUGE!Linad pitkad liugujalle,takud taga jooksijalle,tutrad tua(s) istujalle! H II 1, 35 (43) < Vaivara khk., Peeterristi k. – M. Ostrov ja O. Kallas < Leena Kaev, 60 a., Leena Nirgiga ühes toas elamas. (1888).
x LIUGU JA LAUGU,linad pikkad liugujalle,tutrad tuas istujalle,takkud taga tõukajalle! Kes ei tule liugumaie,kaski kasvab kaela peale,niinepuu nisade peale,õunapuu õlade peale,vahter käevarre peale,kürnap’ kasvab külle peale,pihlakas pia-laele. – E 40973 (4) < Vaivara, Samokrassi – Friedrich Feldbach (1901).
x MARDIKENE, MAUGUKENE,kõverikku kougukene! Mart on tulnud kaugelt maalt,üle linaligude,Mart on astund allikaie,liuglend linaligude.Mardi varbad valutavad,sõrmeküüned külmetavad. Peretütar, neitsikene,tua tuli tuppaje!Kui põle tuas pierustikku –võta räästast räästaruagu,kui põle räästas räästatuagu,siis süüta sõrmed põlema –tuli peab tuas olema! ERA II 166,…
X PEREMIES, PEREMEHIKE,kas lubad tubaje tulla,alla katusse ajada,obu ratsulla siduda?Perenaine, naisukene,puhu sie tuli tubaje,lõetsu lõkke põrmandalle!Ku’põle piergu peressa –süüta nied järid põlema,ku’põle järgida peressa –tõmma sie tohi laesta,ku’põle tohtuda laessa –kisu kildu künnüksesta,ku’põle kildu künnüksessa –tuo sie obo tubaje,süüta sie…
x LASKE SISSE KADRISANDID!Kadri küüned külmetavad,Kardi varbad valutavad. Kadril kaskine hobune,lepane reekene,pihlakane piitsakene,toomikane loogakene,väga vaene varsukene. Kadri pole tulnud taeva´asta –Kadri tulnud soode mööda,üle õlgise hobuse. Peretütar, peenikene,lõõtsu sa tuli tubaje!Kui pole peres peergusida –kisu laest laastusida,kui pole laes laastusid…
KII-KIIKE, LAA-LAAKE,kii-kiike, kõrge’ella,kõrge’ella, kauge’ella! Mis sa nägid kõrge’elta,mis sa nägid kauge’elta? –Nägin merda, nägin maada.Mis sial mere keske’ella?Sängi säällä keske’ella.Mida säällä sängi siessa?Kolmi nuorta neiukesta.Mis tegid neiud noored?Üks sie kudus kuldaeida,tõine plaugutas palaka,kolmas itkes vennakesta. Mis sina, kiike, kidised,aluslauake, ladised,päälispuuke…
Kiigelaul jaaniöösel. Viis ja tekst: Mari Räbin (77 a) (EÜS II 154 (122) ja EÜS II 645 (146) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna ja K. Luud, (1905); täiendatud (H III 1, 237/8 (33) < Jõhvi…
KUI MINA AKKAN LAULAMAIE,siis jääb valda vaatamaie,kihelkond jääb kuulamaie,tütred tüöle seisamaie,kuulama minu sõnuda,lapse ullu laulusida.“Kust see laps neid laulud võtnud,ulluke sõnad õsanud?”“Luud mina võtsin lutsu suusta,laulud latika ninasta.” Tekst: H II 1, 185 (266) < Jõhvi khk, Toila k <…
Tekst: H II 1, 74/5 (90) < Vaivara khk, Mereküla ligidal – M. Ostrov ja O. Kallas < Eeva Mesi, 63 a. (1888); viis: EÜS VI 877 (28) < Jõhvi khk, Voka v, Toila k < Vaivara – A. Sildnik…
Tekst: H II 3, 622 (204) < Lüganuse khk, Uuemõisa k – H. Prants < Juula Kaabur (1890); viis: KKI RLH 61 11 (9) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kirikmar (1961).
Tekst: H II 34, 63 (66) < Viru-Nigula khk, Härjapää k < Lüganuse khk, Püssi v, Tagamaa k – Jakob Valk < Leenu Müür, 62 a (1892) ja H II 3, 641 (248) < Lüganuse khk., Aa rannast – H.…
Ei ole vastulauljat ELISE, ELISE, METSA,kumise, kumise kõrbe,laula vasta, laanemetsa! Ei õle laanel laulajuida,einamaal elistejuida,nurmel kullal kukkujuida, Lass kasvab kaasike metsa,tõuseb noori nõmmestikku –siis saab laanel laulajuida,einamaal elistejuida,nurmel kulal kukujuida. Tekst: H III 1, 132 (10) < Narva, Kreenholm –…
Tekst: H II 1, 194 (287) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrow O. Kallas < Mari Rawil, 53 a. (1888); viis: EÜS II 154 (122) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna, K Luud <…
Tekst: H II 37, 77/8 (9) < Vaivara khk, Kurtna v – Marie Treuberg < Leena Selli (1891); viis: EÜS VI 891 (80) < Illuka v, Kurtna m – K. Luud, P. Penna < Liina Krasmann (1905).
Tekst: H II 34, 77/78 (89) < Viru-Nigula khk, Härjapää k < Lüganuse khk, Püssi v, Soonurme k – Jakob Valk < Jaagub Müür, 64 a (1892); viis: EÜS VI 879 (34) < Lüganuse khk, Väike-Saka k – August Sildnik,…
H III 12, 112 (1) < Lüganuse khk, Püssi mõis – Jaagup Thomson (1892); viis: KKI RHL 62 (7) < Lüganuse khk, Irvala k – Ingrid Sarv, Ülo Tedre < Liisi Rikka (1962).
x ÕITSILISED, PÄITSILISED,lähme õitsile õeksed,karja käimee käliksed!Kuhu me tule tiemakuhu me, linnud, lüöme leeri,kuhu me, pardid, jääme paika?Koledaie kuusikuie,aledaie aavikuie –sinnä me tule tiema,sinnä, linnud, lüöme leeri,sinnä, pardid, jääme paika. Laulnud Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar, 60 a)…
x SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA,anna piima, arkijalga!Kokka tahab kohvipiima,emand tahab perele piima,neitsid võida ruugeeida.Sõõru, sõõru, sõrgajalga! E 40974 (5) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).
EÜS VI 934 (49) < Jõhvi khk, Voka v, Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Blum, 84 a, “sünd. Kiiklas, Arvila kül., Pungerjal kasvanud (olnud Püssis ja Jõhvis metsakoolis)” (1909); viis: EÜS VI 890 (75) <…
Lõikuslaul LÕPETAME SELLE PÕLLU,vähendame selle väila!Jätame täda sirgu süia,sirgu süia, virgu viia,musta lindude muneda,karja lindude karataalli ruuna ratsutada! Tekst: EÜS VI, 957 (82) < Jõhvi khk, Puru k < Simuna, Laekvere v. – A. Sildnik ja P. Penna < Mari…
Tekst: EÜS XII 1529/31 (105) < Lüganuse khk, Püssi v, Sirtsi k – V. Rosenstrauch < Jaan Aru (1915); viis: KKI, RLH 61:14 (6) < Lüganuse khk, Irvala k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Liisi Rikka (1961)
Kivid olid nagu nüüdki veski kivid, aga palju veiksemad, millest alumine kõvast laua külge kinni oli needitud. Ja PÄÄLMENE kivi võis vabalt ümber veerda. Laual oli nii kõrge serv, kui kivid kõrged olid, et mitte jahud üle serva maha ei…
ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA,üa kokka kietand lieme,parajast on pannud soolatuonud rohud Rootsimaaltasalatimed Saksamaalta,piparid Venete-maalta. Tekst_ H II 1, 224 (328) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888); viis: EÜS VI 903…
KOKKU, KOKKU KUOREKENE,voist, Jumala viljakene:taevast tulgu, sisse mingu,ümber männa müssa-mässa,ümber kirnu kissa-kassa,tot’s, tat’s leiva pääle. Tekst: H II 1, 84 (109) < Vaivara khk, Udria k – M. Ostrov ja O. Kallas < Mari Kontsa (1888); viis: EÜS VI_891 (81)…
Äratamine TÕUSKE ÜLES, PERERAHVAS,juba kukk on kuusi lauland,kana kaarutand kaheksa! Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Kadri Traaver (62 a) (H II…
TARTUMAA JAGUNEB KEELELISELT PÕHJA- JA LÕUNA-TARTUMAAKS, ja et need keelealad on väga erinevad, siis ongi Tartumaa laulud kahes eraldi valimikus. Laule on kõrvalolevast menüüst kerge valida: seal on mitmesuguseid loodus- ja töölaule, on erinevaid kalendrilaule ning ka traditsioonilisi jutustavaid…