KIES, KIES, KIIGEKENE, KIES, KIIKE, KÕRGELE!
Älmine om keidetu viljakusmaagilitse ilmapildiga, toda näitäs komme tuvva ällile (ohvri)andit. Älsivä ainult vallalitse.
_______________________________________________________________________
__K i i g e l a u l u d__
1. TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE (Rõn)
Meri õue alla. Hea kiik. Kalajõgi
Rõngu
Ällilaul, kevadepühal
TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle!
käi, älli, korgele, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
üle tamme talasta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
üle vaskse vahrude, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
üle tamme ladvadesta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle!
Mes siin me´e älli all, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle?
Meri me´e älli all, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Mes sääl mere keskella, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle?
Sõlg sääl mere keskella, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Mes sääl sõle telle otsan, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle?
Sõrmus sõle telle otsan, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Kellel tuu sõlg saab, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle?
Kes meist kõge vaesemb neitsi, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
tollel tuu sõlg saab, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Kellel tuu sõrmus saab, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle?
Kes meist kõge vaesemb peiu, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
tollel tuu sõrmus saab, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Kellel tuu meri saab, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle?
Meri jääb kalatele, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Tulge ällmä äelme, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
tulge kiikma kirtvä, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle!
Meil om ää ällikõne, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
meil om kirriv kiigekõne, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
kiige kabla siidilangast, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
aluslauda õbedane, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Vellekõne, ellukõne, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
tegi älli ääle maale, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
kenä kengu keskeella, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
tammemõtsa, tuule varju, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Kaie, kos kala koese, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
avve anda eidelesä, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
säre siivu sätelesä, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
suure säre, musta sällä, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
laja avve, laugi otsa, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle.
Käi, älli kõrgele, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
üle tamme talasta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
üle vaskse vahrude, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle,
üle tamme ladvadesta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle!
Laulmise järgi üles kirjutanud Peeter Kurg hr. Bruusi abiga (EÜS II 9 (10) ja EÜS II 31 (10) < Rõngu khk, Aakre v, Pühastu k, 1905).
2. TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE (Rõn)
Kolm õuna
Rõngu
TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE, kiigäle,
käi, älli, korgele, kiigäle,
üle tamme talasta, kiigäle,
üle vaskse vahrude, kiigäle,
üle tamme ladvadesta, kiigäle!
Mes ma näie korgelta, kiigäle?
Näie uibu oru seesä, kiigäle,
uibal oli kolmi ossa, kiigäle.
egäl ossal oli ubin, kiigäle:
üits oli mii-maoline, kiigäle,
tõne vee-valuline, kiigäle,
kolmas kulla-karvaline, kiigäle!
Üte anni emäle, kiigäle,
tõse visksi vellele, kiigäle,
kolmas sai peiule, kiigäle!
Käi, älli, korgele, kiigäle,
üle tamme talasta, kiigäle,
üle vaskse vahrude, kiigäle,
üle tamme ladvadesta, kiigäle!
Laulmise järgi üles kirjutanud Peeter Kurg hr. Bruusi abiga (EÜS II 9 (9) ja EÜS II 30 (9) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905).
3. KÄI, KÄI, KIIGEKENE! (Puh)
Meri, luust sõrmus. Kiigelaul
Puhja
KÄI, KÄI, KIIGEKENE, kii-kiigäle,
käi väl’lä värävista, kii-kiigäle,
lao väl’lä laideesta, kii-kiigäle!
Mes sääl meie älli alla, kii-kiigäle?
Meri meil älli alla, kii-kiigäle.
Mes sääl mere keskeella, kii-kiigäle?
Kivi mere keskeella, kii-kiigäle?
Mes sääl kivi kül’le pääl’la, kii-kiigäle?
Sõgel kivi kül’le päälla, kii-kiigäle.
Mes sääl sõõla põhja päälla, kii-kiigäle?
Sõlg sõõla põhja päälla, kii-kiigäle.
Mes sääl sõle tel’le otsan, kii-kiigäle?
Sõrmus sõle tel’le otsan, kii-kiigäle.
Kost si sõrmus sinnä saije, kii-kiigäle?
Sõameeste sõrmeluusta, kii-kiigäle,
kalameeste kaalaluista, kii-kiigäle,
oma meeste õlaluista, kii-kiigäle,
küla meeste kül’le-luista. kii-kiigäle.
Laulnud Mari Sonn (50 a) (EÜS VI 728 (61) ja (EÜS VI, 778/9 (41) < Puhja khk, Konguta v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).
4. MES SÄ KIIDSUT, KIIGEKENE? (Puh)
Kiik tahab andeid
Puhja
MES SÄ KIIDSUT, KIIGEKENE, kiigäle
vaagut kulda vaarukene, kiigäle?
Kiige kiidsup kindaita, kiigäle,
vaagup kulda vaarusita, kiigäle,
päälislauda päädikita, kiigäle,
aluslauda ammeita, kiigäle.
Las tulep vastatse sügise, kiigäle,
sis mu veli võtap naese, kiigäle,
sis saap kiige kindaita, kiigäle,
aluslauda ammeita, kiigäle,
päälislauda päädikita, kiigäle.
Laulnud Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 720 (27) ja EÜS VI, 750/1 (18) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).
5. TULGE ÄL'MÄ, ÕELME! (Puh)
Anded kiigele
Puhja
Ällilaul
TULGE ÄL’MÄ, ÕELME, kiigäle, kiigäle,
tulge kiikmä, kirivä, kiigäle, kiigäle!
Ma ole äelm älli päälla, kiigäle, kiigäle,
ma ole kirriv kiigu päälla, kiigäle, kiigäle.
Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle,
tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,
tooge kana kaalatside, kiigäle, kiigäle,
tooge pardsi paarikide, kiigäle, kiigäle!
Ää poiss sii älli tennu, kiigäle, kiigäle,
paras poiss sii parve pannu, kiigäle, kiigäle.
Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (53) ja EÜS VI, 771 (34) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).
6. KÄI, KIIGE, KÕRGELE! (Puh)
Kiigelaul
Puhja
Ällilaul
KÄI, KIIGE, KÕRGELE, kiigäle, kiigäle,
üle tammiste talade, kiigäle, kiigäle,
üle vasiste vag’ade, kiigäle, kiigäle,
üle loogu laidapuida, kiigäle, kiigäle.
Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle,
tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,
tooge partsi paaritside, kiigäle, kiigäle,
tooge kana kaalatside, kiigäle, kiigäle.
Kana külla muneva, kiigäle, kiigäle,
hani aia vaarmiku, kiigäle, kiigäle,
partsi paju põõsade, kiigäle, kiigäle,
varesse küla vahele, kiigäle, kiigäle.
Ellakene vellekene, kiigäle, kiigäle,
ärge visake vihaste, kiigäle, kiigäle,
ärge tõugake toeta, kiigäle, kiigäle –
ma ole kiiru (?) koolemaie, kiigäle, kiigäle,
ella enge eitemaie, kiigäle, kiigäle!
Mis ma anna hällisepal, kiigäle, kiigäle,
mis ma kingi kiigusepal, kiigäle, kiigäle?
Hälli kiitsub kindaida, kiigäle, kiigäle,
põhi-laua põndusida, kiigäle, kiigäle,
aluslaua ammesida, kiigäle, kiigäle.
Viis: Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 720 (27) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekst: Mari Hermann (90 a) (EÜS VI 818 (83) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – E. Eisenschmidt, 1909).
7. SIIN MINA Õ'LLU ÕDANGUNI (San, Ote)
Kiigelaul. Oma ja võõrasema
Sangaste/Otepää
SIIN MINA Õ’LLU (HÕLJUN) ÕDANGUNI, ädee, ää-kaikah,
siia mina hä’llü hämareni, ädee, ää-kaikah,
siin mina pilgu pimeeni, ädee, ää-kaikah,
kirra kikka-ajani, ädee, ää-kaikah.
Koes no minna’ öösessa, ädee, ää-kaikah –
minna memmele mäele, ädee, ää-kaikah,
vai no võhivõõraele, ädee, ää-kaikah?
Minkas memm meid meelüti, ädee, ää-kaikah,
minkas võõras vastu võti, ädee, ää-kaikah?
Memm meid miele meelüti, ädee, ää-kaikah,
võõras võ’t meid võisemale, ädee, ää-kaikah.
Paremb oll’ memme mesileiba, ädee, ää-kaikah,
kui noo võõra võiu-kiku, ädee, ää-kaikah.
Viisi kirjutas üles A.A. Borenius-Lähteenkorva (ERA 251 (1804) < Sangaste khk, 1877) (SKS, Lähteenkorva nr 309), teksti J. Tammemägi (H II 31, 594 (45) < Otepää, 1890).
