Kolm õuna
Rannu
Kosjad
LINA KAKKEN LIKES SAIE,
lätsi kodu kuivatama. (1)
Kes mull tii pääl vasta tu´lli?
Emä mull tii pääl vasta tu´lli:
„Tule kodu, tütrekene,
sull om kottu kolmi kosja!”
Mina kodu joosteenna.
Sääl o´lli pa´llu saabasjalgu,
küllält külä kübärpäida:
es ole minu meelelista,
ei ka minu taolista.
Kaie mina taade (?) poole:
üits o´lli minu meeleline.
Esäl o´lli aian uibu,
uibul olli kolmi ossa,
egäl ossal esi õuna:
üits olli vana vaske-kirjä,
tõine õige õbe-kirja,
kolmas kuhalt’ kulda-kirjä
Üte mina pisti äiä pihku,
tõise pisti ämmä pihku,
kolmandama peiu pihku –
vaske-kirjä äiä pihku,
õbe-kirjä ämmä pihku,
kulda-kirjä peiu pihku.
Too oll minu meeleline.
(1)i ja e vahepeal
Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (1) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles J. Kivisaar (H I 2, 517 (1) < Rannu khk, Valguta v, 1888).