2. KUI MINA ÄRA KOOLENESSA

Neiu ja poisi matus

Rõngu

aro_1_EÜS_VII_65_(8)_1r

KUI MINA ÄRA KOOLENESSA, oh, oh, ooh,
ärge minul tehke aavakirstu, oh, oh, ooh –
aav on kuri hallitama, oh, oh, ooh,
ärge minul tehke kuusekirstu, oh, oh, ooh –
kuus on kuri kopitama, oh, oh, ooh,
ärge minul tehke männikirstu, oh, oh, ooh –
mäns on kuri mädanema, oh, oh, ooh!
Tehke tammekirstukene, oh, oh, ooh,
iie tamme laudatesta, oh, oh, ooh!
Ärge mind matke maa alla, oh, oh, ooh –
maa all on mardikat, oh, oh, ooh,
ärge mind jätke maa pääle, oh, oh, ooh –
päev sääl paistab palavasti, oh, oh, ooh,
pange mind kindla kellerise, oh, oh, ooh,
kust ei tõuse tõbehaisu, oh, oh, ooh,
kätte manda kärvahaisu, oh, oh, ooh,
suu manda surmahaisu, oh, oh, ooh.
 
Laulnud J. Märtson (EÜS VII 65 (8) ja (EÜS VII 85/6 (8) < Rõuge khk, Aakre v, Pühaste k – L. Kurg ja P. Kurg, 1909).

Sildid
Postitatud Nuurus