Ema haual
Otepää
PANGE TSÕÕRI VEEREMAIE –
koes nee tsõõri veerenessa?
Viirdü imi avva manu.
Mes säält avvast vasta paistu?
Emä ennitse linniku.
„Emäkene, memmekene,
jät mu maha marjasuuru,
tie vierde tengäsuuru,
läve ala läädsäsuuru,
põrmandule põlvesuuru.
Emäkene, memmekene,
tule üles ütes tunnis,
astu ahju palangus!
Ma kütä sanna köömenist,
aina-kastest lõunu eidä,
suvi-villust viha tie.”
„Ei või minnä, tütrekene!
Suu man om mull surmahaisu,
kaputin (sukkades) om kalmehaisu,
linnikun om liivalõhna.”
„Emäkene, memmekene,
ma mõse suu mant surmahaisu,
kaputista kalmehaisu,
liinikust mõse liivalõhna.
Tule üles ütes tunnis,
astu ahju palangus!”
Viis: Mari Wulff (71 a) (EÜS V 150 (65) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Juusa t – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutasid üles J. Kivisaar ja J. Birkenbaum (H II 31, 511 (9) < Otepää, 1889), täiendatud (H II 31, 394/5 (3) < Otepää – Otto Grossschmidt, 1889).