2. KOHE ISTÕ, SÄÄL MA IKSÕ

Ema haual

Otepää

ote_9_EYS_V_158_(106)_1r

KOHE ISTÕ, SÄÄL MA IKSÕ,
kohe astõ, sääl alanõ.
Alla istõ lünga aia,
alla kaljovi kanepi.

Kes mu manu joosu joosi,
joosu joosi, lennu lennasi?
Sinisiiba sirgukõ,
vahajalga vaimukõ.

„Missa ikkõd, tüttärlatsi,
ehk sina ikkõd ehteida,
rõõgut rõõmu rõivaid?”
„Ei mina ikkõ ehteida,
rõõgu rõõmu rõivaid –
mina ikkõ memmekeista,
ikkõ memme armukõista.”

Memme viidi ussõsist –
armu lätsi akkõnist,
memme viidi väräjist –
armu lätsi aida müüda,
memme viidi tiidä müüdä –
armu lassi laanda müüdä,
memme hauda paneti –
armu alla langenesa.

Viis: Emilie Birkenbaum (45 a) (EÜS V 158 (106) < Otepää khk, Ilmjärve v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles Jaan Jürgenson (H I 3, 564 (8) < Tartu < Otepää, 1891).

Sildid
Postitatud Latsepõlv