Laulu võim
Rannu
KUI MINA AKKAN LAULAMAIE,
laululõnga lõikamaie –
mull saab üüssä üteldägi,
mõnes päeväs mõteldagi.
Küla sis astub aia pääle,
poisi puuriida pääle,
latse laastu-unikule –
ikkes kulleva minuda:
kost se laits sii laulu saanu,
ulluke sõna osanu?
Mina küll mõisti, kosti vasta:
“Mull on sõnu sõgla täisi,
kodu jäie koti täisi,
aita vana vakatäisi,
seina veerde sekkitäisi.”
Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 430 (7) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles J. Kiwisaar H I 2, 518 (9) < Rannu khk., Valguta v. – (1888).