Lauliku lapsepõlv
Otepää
TSÕTSIKÕSÕ, LINNUKÕSÕ, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
ärge naarõlgo minuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
et ma latsi laali pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
kõhetu kõnõli pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu –
ega sii olõ minu süi, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
sii om minu memme süi, või e-li lee-lu, el-li lel-lu:
memm võtt’ laaliku vadõri, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
pand ta ani hällitõmä, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
lagrõ lasta liigutama, või e-li lee-lu, el-li lel-lu.
Hanil olli helle hääle, või e-li lee-lu, el-li lel-lu,
lagril olli laia lõõri, või e-li lee-lu, el-li lel-lu.
Viis: Kristine Uibu (67 a) (EÜS V 151 (67) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Ivani t – A. Kiiss, 1908), tekst kirjutas üles J. Jürgenson (H I 3, 564 (9) < Otepää khk, 1891).