Ema haual
Kambja
EMAKENE ENNEKENE,
mesirinda memmekene,
maha mind jätsid marja-suuru,
kivi pääle kirbu-suuru,
jätid mind ilmale ehita,
jätid mind vallale valitseta,
kihelkonna kängistelle.
ilm mind ehit ilbakile,
vald mind vana rõivaella.
Ai mina karja kabelisse,
oma emä haua manu.
„Emakene ennekene,
mesirinda memmekene,
tõuse üles hauasta,
tule ilma sa elama!”
„Ei või tõusta, ei tõota.
ei või tõusta, poiga noore –
mo om ammu hauda pantu,
mo on mullu mulda viitu,
toona kannet kalmule.
Muru mull kasund mulla pääle.
haljas haina haua pääle,
ristikheina rinna pääle,
jaanihaina jalge pääle,
kõrt-heina külle pääle,
kastehaina kaala pääle,
söödihaina südame pääle!”
Poiga vastu kostimaie:
„Ma niita muru mulla päälta,
halja haina haua päälta,
ristikhaina rinna päälta,
jaanihaina jalge päälta,
kõrt-heina külle päälta,
kastehaina kaala päälta,
söödihaina südame päälta.”
Ema kuuli, kosti vasto:
„Ei või tõusta, ei tõota,
ei või tõusta, poiga noore-
mull on mana maa-haiso,
suu man on surma-haiso,
kätte mann on kärna-haiso,
linikun on liiva-haisu,
kõrikun on kõlla-haisu.”-
Poiga vasto kostimaie:
„Mõsen manta maa-haisu,
suu manta surma-haisu,
kätte manta kärna-haisu,
linikusta liiva-haisu,
kõrikusta kõlla-haisu.
Tule siis ilma elama,
tule ilma ehitama,
tule valda valitseme!”
„Ei või tõusta, poiga noore,
ei või tõusta, ei tõota –
mull on manna katsi vahti:
Looja hurta, Maarja kikkas.
Kui ma johu liikutama,
vähäst jalga väänatama,
Looja hurta (nakas) haukemaie,
Maarja kikkas kirgemaie.”
Viis: Ann Aamon (60 a) (EÜS VII 2712 (14) < Kanepi khk < Kambja khk – J. Sossi ja P. Tatz, 1910); teksti kirjutas üles S. J. (H III 21, 548/50 (8) < Kambja, 1894).