Hällilaulud
Sangaste, Otepää, Rõngu
Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada.
Latse hällütaja laul.
KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA,
memm läits mõtsa marju tooma,
kirivisse kipiga,
vastese vaksega (1),
kadajedse kanniga,
pihulidse (2) piibuga
(1) läniku sarnane anum, kud 3 – 4 korda väiksem.
(2) üks kuulajatest ütles sõna „pihulidse” asemel „pedäjedse”.
H II 44, 629/30 (91) < Sangaste khk, Pringi v – J. Tammemägi < Katre Kangru, 47 a. (1893).
NURME-NUKU LINNUKENE,
til’l’ukene, terävekene,
väikene, vallatukene,
minu kana, minu muna,
til’l’ukene roosikene,
nukut’, nukut’, nurmekene.
E 56040 (76) < Sangaste khk, Tagula k – E. Päss < Liine Sisas’k, 29 a. (1925).
Latse hoitja laul
LAULA, LAULA, LATSEKENE,
latsel kerge keelekene,
mehilase meelekene,
häniläse häälekene,
lõõkese lõõrikene.
Hää-tsuu, tsuurembas,
kasva, latse, karjusses,
tsiiri tsia hoitejas,
veeri vitsa võtijas,
memme lehma nüssijas,
taade karja kaitsijas.
Kää-äh, tsuo-tsuh,
hää latse hälli sisse,
kurja latse koti sisse,
paha latse pauna sisse!
Kiigu, kiigu, kerku poole,
liigu, liigu, liina poole,
tsuo-tsuo surma poole,
jala musta mulla poole,
pää valge päiva poole,
käe risti rinna pääle.
H II 31, 262 (4) < Otepää khk – Hans Nugin (1889).
LAULA , LAULA, LAPSEKENE,
lapsel kerge keelekene,
mesilase meelekene,
pääsukese pääkene,
lõokese lõõrikene,
hänilase häälekene.
H IV 4, 498 (14) < Rõngu khk. – Andres Käärik < (?) L. Uibu (1891)