Sangaste
1.
2.
Vend kasvatas, kuid õde valmistab veimeid
VELI SÕSARD KASVATALLI,
kasvatalli, jõvvatalli:
„Kasva’, sõsar´, jõvva’, sõsar´!
Suost saa mulle muro pühkjä,
muro pühkjä, lastu laap´ja.”
Sai sõsar´ kasvatuile,
kasvatuile, jõvvetuile.
Naksi kirjo kodama,
naksi lüöma loogeliisi.
Veli sõsard küsütas:
„Sõsar elle linnukene,
kelles sa kirjo koate,
kelles lüöte loogeliisi”
„Küläle ma kirjo koa,
küläle lüö loogeliisi.”
„Sõsar´ elle linnukene,
kost saa mulle muru pühk´jä,
muro pühkjä, lastu laap´ja?”
„Velekene noorekene,
lõika leibä, lõika liha,
võta võidu, kakka kalla,
vii üles aida pääle,
üles aida arja pääle –
sinnä’ Anne’ arinese,
Maije’ manu joosenese’. –
Säält saa sulle muru pühk´jä,
muru pühk´ja, lastu laap´ja.”
Viis: Mari Kirselbaum (75a) (EÜS VI 206 (62) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909), tekst: Mari Kirschbaum (Jukatsi Mari, u 35 a) (H II 5, 394/5 (44) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).