Ehted varastatud
Sangaste
LÄTSI KARJA SAADEMAIE,
värrist vällä veerimaie,
panni sõba sooru (sõõru) pääle,
kaalaraha kannu pääle,
lehi (lehvi?) lepä ossa pääle.
Kuri mu kuuld kuusikust,
varas meesi varikust,
võtt mu sõba, võt mu sõle,
võtt mu kalli kaalaraha,
lehi lepä ossa päält.
Lätsi kodu ikkeen,
ikkeen, unnateen.
Kes sääl kottust vasta tulli?
Tulli imä, tulli esä:
„Mis sä ikket, tüttärlatsi?”
„Mis ma ikke, imekene,
või mis ikke, esäkene:
lätsi karja saademaie,
värrist vä´llä veerimaie,
panni ma sõba sooru pääle,
kaalaraha kannu pääle
lehi lepä ossa pääle;
varas meesi varikust –
võt mu sõba, võt mu sõle,
vot mu kalli kaalaraha,
lehi lepä ossa päälta!”
„Ärä ikku, tüttärlatsi,
mul om kirstun kirevida,
alla kaane kalevida,
piha alla peenukeisi,
vakka alla valgeida!”
Viis: Villem Falkenberg (EÜS III 6 (2) < Sangaste khk, Uniküla – F. Kuhlbars, 1889), teksti kirjutas üles M. Lepp (H III 10, 586/7 (2) < Sangaste khk, Antsla v, 1889).