Lunastatav neiu
Sangaste
NAKSI MERI MA MINEMÄ,
pikä purju’ pillumaia.
„Piä, meri, saisa, vesi –
las ma kae kodo poole,
eidä sil´mi ellä poole:
kes sääl koton kõndines,
tare iene tandsines?”
Ise koton kõndines,
tare iene tandsines.
„Isekene, taadikene,
osta minno, pästä minno,
osta minno orjusesta,
pästä päivista kurjosta!”
„Minkas ma osta, minkas pästä,
minkas osta orjusest,
pästä päivista kurjosta?”
„Sul om koton kolmi ruuna –
üts´ sa anna minule,
tõne tõlgule toota (tõota),
kolmas jääs sul enele.”
„Ei või anda, ei tõota!”
Naksi meri ma minemä,
pikä purju’ pillumaia.
„Piä, meri, saisa, vesi –
las ma kae kodo poole,
eidä sil´mi ellä poole:
kes sääl koton kõndines,
tare iene tandsines?”
Ime koton kõndines,
tare iene tandsines.
„Imekene memmekene,
osta minno, pästä minno,
osta minno orjusesta,
pästä päivista kurjosta!”
„Minkas ma osta, minkas pästä,
minkas osta orjusest,
pästä päivista kurjosta?”
„Sul om koton kolmi lehma –
üts´ sa anna minule,
tõne tõlgule toota (tõota),
kolmas jääs sul enele.”
„Ei või anda, ei tõota! –
Tütarlatsi linnukene,
minu meeli-marjakene,
olet viidu, viidä aiga,
olet tuodu, tunne ello,
olet saadu, saisa paigan!”
Viis: Ain Park (65 a) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss, 1909), tekst: Kadri Lõokene (75 a) (H II 5, 506/8 (157) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).