Haned kadunud
Puhja
1.
2.
EMAKENE, ENNEKENE,
muile (sa) annit muida tööda,
sulasella suurda tööda,
mulle annid ani oida,
ani oida, kana kaitsta,
kana karja kaitseda.
Aie ma ani ojalle,
keeruti kana kesälle.
Tuli kotkas, kurja lindu,
ahka lindu aavikust,
aie mu ani ojalta.
keeruti kana kesälta.
Lätsi ma kodu ikkennä,
ikkennä leenätennä.
Memme minulta küsima:
„Mis sina ikked, poiga noori?”
„Mes ma ike, memmekene –
muile (sa) annit muida tööda,
sulasella suurda tööda,
mulle annid ani oida,
ani oida, kana kaitsta,
kana karja kaitseda.
Aie ma ani ojalle,
keeruti kana kesälle.
Tuli kotkas, kurja lindu,
ahka lindu aavikust,
aie mu ani ojalta.
keeruti kana kesälta.
Emakene, ennekene,
tee mull päevas pätsikene,
kates kuus tee kakukene!
ma lään ani otsimaie,
laagrikesta (?) (kana) nõudemaie!”
„Mine sinna mõisaessa,
kos om risti riida peal,
tiputedu aia teiba!”
Lätsi sinna mõisaessa,
kos oli risti riida pääl,
tiputedu aia teiba.
Valati (ootsin) mina, valati,
kos mull ase andanessa?
Ase mull anti ahju ette,
penki panti paiste-ella –
sääl mull linik liikunessa,
pallapoolik paistenessa.
Valati mina, valati,
mis mull sääl sis süüa anti?
Toodi oma ani liha.
Valati mina, valati,
mis mull sääl sis juua anti?
Anti oma laagri verda.
Pitsiti ma liha peosse,
kääni vere käissenesse,
viisi kodu ema kätte.
Viis Mari Sonn (50 a) (EÜS VI 728 (61) < Puhja khk, Konguta v – M. Pehka, 1909), tekst: Kadri Helgilt (sünd. 1850) (ERA II 86, 239 (20) < Puhja – H. Tera, 1933), täiendatud (H I 3, 540 (10) ja H I 3, 538 (4) < Puhja khk – D. Sell, 1888).
Teine viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 726 (50) < Puhja khk – M. Pehka, 1909).