Uppunud vend
Otepää
Venna otsija
OLLI MUL KOLMI VENNAKESTA,
kolmi kui ua-ivada,
kaits kui herne-kaunakesta.
Üte panni marjamaale,
tõse panni karjamaale,
kolmanda saatse kalale.
Tulli velle marjamaalta,
tõine velle karjamaalta,
ei tulnud kolmandat kalalta.
Panni_s sõle sõudemaie,
lehe laia lendamaie:
„Sõua sõlge, lenna lehte!”
Esi ma kõndse tüki teeda,
tüki teeda, marka maada,
küünär kullasta mägeda.
Mis mul vasta tullenessi?
Näie Tähe tõsemise (tõusmise),
naksi Tähega kõnelema,
naksi Tähelta küsimä:
„Tere, Tähte, poisikene!
Kas sa nägit minu velle?”
Kostis Tähte kurval meelel,
kurval meelel, leinä keelel:
„Es ma’s näe, ei kah ütle!”
Panni_s sõle sõudemaie,
lehe laia lendamaie:
„Sõua sõlge, lenna lehte!
Esi ma kõndse tüki teeda,
tüki teeda, marka maada,
küünär kullasta mägeda.
Mis mul vasta tullenessi?
Näie Kuu tõsemise (tõusmise),
naksi Kuuga ma kõnelema,
naksi Kuulta ma küsimä:
„Tere, Kuuda, vana meesi,
kas sa nägit minu velle?”
Kostis (koste) Kuuda kurval meelel,
kurval meelel, leinä keelel:
„Es ma’s näe, ei kah ütle!”
Panni_s sõle sõudemaie,
lehe laia lendamaie:
„Sõua sõlge, lenna lehte!”
Esi ma kõndse tüki teeda,
tüki teeda, marka maada,
küünär kullasta mägeda.
Mis mul vasta tullenessi?
Näie Päivä tõsemise (tõusmise),
naksi Päiväga kõnelema,
naksi Päivälta küsimä:
„Tere, Päivä, noori meesi!
Kas sa nägit minu velle?”
Kostis Päivä kurval meelel,
kurval meelel, leinä keelel:
„Jah, ma näie, jah ma ütle:
vesi võtse vellekese,
vellekese, kalalise.
Pärli jäivä pääle vetta,
saapa jäiva saare pääle,
särgi saare veere pääle,
kübära jäi keriku teele.”
(oli leinü ? asendasin leinä )
Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148 (53) < Otepää khk, Neeruti v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles Villem Vaher (H II 31, 176/7 (1) < Otepää, 1889).