Laulu võim
Rannu
KUI MA HAKKAN LAULAMAIE,
laulamaie, laskemaie,
Viru küll viiul veerimaie,
Arju kannel kõõrutama,
ei sis ei saa küla magada,
küla küll poisid poolta unda,
küla naised natukesta.
Küla küll astub aia pääle,
poisid puuriida pääle,
noored naised nurgadelle,
vanad naised vardaesse. –
Kõik iks kuulava minuda,
latse hullu laulukesta:
„Kost se lats om laulu saanu,
hulluke sõna osanu? –
See käis Arjun oppiman,
Virun viisi võtteman!”
Mina mõistsin, vastu kostsin:
„Es ma käi Arjun oppiman,
Virun või viisi võtteman –
luu (lood) mina saien lutsu suusta,
viisi kiisa keele alta,
laulu lattika nõnasta!”
Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 439 (6) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 98 (1) < Rannu khk, 1889).