Paistu
Põrm põlle pääle
*
KUULI KÜLÄN KIIGUTEVET,
külä ällün ällütevet,
võti tetä tegemisi,
võti aia askelida:
juusse aita ma mäele,
keset usta kellerise,
võti valla vaka kaase,
(kisevista?kisse valla?) kirstu kaase;
võti vakast valgembida,
võti kirstust kirivesi.
Ai selgä amme linatse,
pääle pihta peenikse,
ame konseni kohisi,
lina liike varbieni (e ‘enni)
üüle panni suure üü,
kui sii vihmävikerkaari,
ümmer panni suure sõpu,
kui sii puuli põdranahka,
ette (läen? lei?) sii laia põlle,
kui sii uusi aidausse,
rinda panni suure sõle,
kui sii kuu taeva’enna,
kaala eidi elmekõrra,
kui kõrra kanamuneja,
pähä panni suure pärjä,
kui sii suure kukearja,
sõrme liidi sõrmussida,
kui nii tähte taeva’enna,
jalga panni suka suletse,
otsa panni kengä käbeda.
Sis lätsi küllä kiikumaie,
külä ällü ällümaie,
kus sääl käisi ulbakida,
vald olli täisi vallatumit,
leive kullasta kunida,
lei mul põrmu põlle pääle,
udu uvve kuvve pääle.
Tekst: ERA II 24, 552/4 (9) < Türi, Särevere v – Richard Viidebaum < Ell Ilves (sünd 1851 < Paistu khk, Holstre v) (1930).