8. EI MINA TOHI KODU MINNÄ

Kuri kodu. Karjase söök

Rõngu

9_eitohi_koju_oetam_12_(22)_2r

EI MINA TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
kottun kurja perenaise, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
vihatsema velle-naise, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Viidi kodu vitsa-kimpu, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.
saadi kodu saare-ladva, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.
Kelles vitsa kodu viidi, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo?
Kelles muile ku minule, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
tappeti mo tare lakka, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Perenaine põrguline, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
and süvvä auguten, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
lõigas leibä, lei pähä, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
põll iin täll põigite, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
süä sisen servite, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
hamba iist täll arevile, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Läits ta kotta putru kiitmä, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
kiit pudru purutse, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
viidi vällä Viksi kätte, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
aia taade Aksi kätte, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Mina vaene karja pois, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo,
jäin jälle söömata, õõ-oo,
õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS II 12 (22) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905); tekst Ann Pulles (65 a) (EÜS VI, 313 (30) < Rõngu khk, v, vstmj. – A. Mõttus ja J. Sossi, 1909), täiendatud (EÜS II, 48 (22) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k. – P. Kurg, 1905).

Tagged with:
Posted in Õdagu