Kalapüük külalistele Sangaste MINA MIES MEREMEHE POIG, mina kallis kalamehe poig, iste ma järve perve pääle, kai ku kala’ kudesi, avve anda eidelie, lutsu’ luida liigutalli, säre’ siivu säädelie: säre’ suure’, sällä’ musta’, avvel laja’ laugi otsa’. Tulge poisi’, püüdkeContinue Reading
Imelik maja. Metsa raiumine Sangaste SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA, siin om paras´ palgi mõtsa, ole_i maha ragojat, tüme kokko tündsijät, ladva kokko laskijat. Minu velle’ väikese’, onu-poja’ ullikese’, tädi-poja til´l´okese’ – viisi ise tarre tetä, veli palki veeritede: külaContinue Reading
Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, paraliku palgimõtsa – viisi ise tarre tetä, veli irsi vöörütede. Külä ise tare tek’ki, valla veli irre vöörüt’. Tek’i tare teije pääle, aida telje arre pääle. Müüdä juuski mündäs saksa, müüda mündätseContinue Reading
Ladvad lindudele Võnnu Lehessi NEITSIKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, kui läät mõtsa, jo-eda, lehessile, jo-eda, võta ossa, jo-eda, kaksa katsi, jo-eda, ära putu, jo-eda, ladvakesta, jo-eda: ladev jäta, jo-eda, käo tulla, jo-eda, käo talla, jo-eda, käo minna, jo-eda, suvilinnu, jo-eda, linnaskõlli,Continue Reading
Ladvad lindudele Sangaste Lehti minek. Viha lehesil kävven KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI: „Neiu, läki lehessile! lõika üitssi, lõika kaitsi, jäta ladva käol kuku, peene ossa pihul laulda!” Oos see kägu kätte saasse, pihu piju tulesse! Kägu kukku kuusemõtsan, pi(h)u lauliContinue Reading
Ladvad lindudele Sangaste KÕO UIKI, KÕO ÕIKI: tule, näio, lehesile, lõika ütsi, kakka katsi, jätä ladu (ladvad) käo kuuku, pienü ossa’ pihol laulda. Ega kägo siin es kuugu, ega pihu siin es laula – kägo kuugi kuslapuula, kuslapuuna ja kuuseContinue Reading
Puuraiuja Sangaste TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA, leel´o leel´o lepämõtsa, üten paigan paksu mõtsa, taka suure tammemõtsa, kus mina lokse looga-puida aina raije rattapuida, kõkutasi kõdariida; velle raij vehmeriida, esä härjäikkejida. Sääl panni palju puida pääle, lassi kirjul kinnitada, vallil valisteContinue Reading
Sangaste Hagu raiumas UI, UI, UI, UI, JUKUKENE, tutu, lutu, panti paiu mu raijuma, tutu, lutu, kõju juuri jupitama, tutu, lutu! Mis ep tee mina vaene, tutu, lutu? – Paiju paksu, vetta palju, tutu, lutu, kõttu tühi, kirves nühri, tutu,Continue Reading
Võitegemine Sangaste Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste Retsiteeriti sõõrutamise ajal ajaviiteks. Üldsegi laulutooni ei antud, täielik kõne, vaid rütmiliselt “aktiveeritud”. Laulnud Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 200 (10) < Sangaste khk, Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna hännast härral piima, neljast nisast neitsil piima, sarve otsast saksal piima. Teeme me tüüle ruttu, paneme pakki askelelle, sis meid hüvas üteldesse, hüva naise tüteresse – hää naine hällutenu, kallis naine kasvatenu. Viis:Continue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste Lehmalüpsi laul. Lehma nüssmisel SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna piima, pikka hända, sõõru, sõõru, sõrgajalga, anna piima, pimme lehma! Sõõru, sõõru, sõke lehma, ennep sõõrutiė hobene, anni piima halli lakka, enne kui sina, sõke lehma! Viis: Olga RääkContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu Lüpsilaul. Lehma lüpsja TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru, tsõõru, lehma, lahkeste, tsõõru, anna piima usinaste, tsõõru, mul on aega kasinaste, tsõõru, tuhat tööd jäi tua juure, tsõõru, sada tööd jäi sauna juure, tsõõru, arvamata aida juure, tsõõru, küsimataContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu/Puhja Lehma lüpsje TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru! Poiss viib minu, hunt viib sinu, tsõõru, jäädvad pole me kumbegi, tsõõru. Viis: P. Kurg (EÜS III 36 (23) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr. BruusiContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, mallu, mallu, marjakene, sõõru, lehmä, sõrgajalga, anna piimä, angusarve! Nüssä mulle nüsku täüsi, anna mulle anuma täüsi, pane mulle pangi täüsi, too mulle toori täüsi! Mul om suure tehtamise, teokoti köitamise, palluContinue Reading
Teretamata möödaminejale Rannu MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavest, kange rauda, kui sa ei tihka teretada, ei ka anda jumal appi. Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu), teksti kirjutas üles A. Tattar (H II 30, 540 < Rannu khk,Continue Reading
Teretamata möödaminejale Puhja (MIS) KULLED SA, KULUALUNE, vahid, rehe varbelane? Kulled näiu kukkumista, laane linnu laulemista. Mine, mees, mööda minusta, käi kaudu, rauda kange, esi ei tihka teretada, ei ka anda „Jumal appi!” Suu sul soe verega, käe karu rõipega.Continue Reading
Teretamata möödaminejale Otepää MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA, käi kaukelt, kange ravva, kui sa ei tunne teretä, ei ka jummal appi anda. Sul om suu soe sitaga, käe kahru rõipega. Mine suhu, mõse suuda, mine kraavi, kasi käe – sis sa tihkatContinue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste Tundmata möödamineja MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavvest, ravva-kangi, kui sa es tunne mu teretä, ega anda „Jummal appi”. Tsiga sinnu teretegu, kahru andku „Jummal appi”! (Kes es teretä, lauleti) Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81)Continue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI, mööda, põrgu tõrvas-kand, kui sa es tunne teretada, vai anda „jummal appi”! Puu juurista sul juusse, sia harjassist habeme, täi haukse habemin, konn krookse kukkalin! (Mööda minnes, kui karjust ei teretata). Viis: J.Continue Reading
Talgulaul Kambja KELLES SEE TALUS TASANE, talgu, talgu, kelle leina leiva latse, talgu, talgu? Jaani talus tasane, talgu, talgu, Jaani leina leiva latse, talgu, talgu. Misperast talus tasane, talgu, talgu, misperast leina leiva latse, talgu, talgu? Ei ole talus tallitajad,Continue Reading
Talgulaul Rõngu MINA TÄNAN PERE ISAT, pere isat, pere emat, kes on teinud põllul saajad, põllul saajad, väljal varrud; kes mind kurva siia kutsus, ja mind alva siia aas. Ära ta tapnud selle härja, kellel tuhat vaksa turja, kes poleContinue Reading
Kellele teen heina? Sangaste Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee, veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee. Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee, kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee, Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Continue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Heinale minek. Sangaste haina tegimise laul. LÄKI ALLA HAINA MANU, le-lee, lelo-le-lee, korvade kuhja luuma, le-lee, lelo-le-lee, alan hainna tetenessa, le-lee, lelo-le-lee, korvan kuhja loodenessa, le-lee, lelo-le-lee. Ma tii kuhja kui se kuku, le-lee, lelo-le-lee, rua niiContinue Reading
Üle, vihm! Kuhja loomine Rõngu 1. 2. Ainale kullale, LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale! tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale, vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale, vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale, aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale!Continue Reading
Võine mets Sangaste Näidude eitsi laul KOS MI LÄÄ ÜÖMAJALE, kos mi lövva leeri aset, kos mi eida magame? Kos mi eilä eidsin olli, kos mi toona tulda teimi – sinna suure söödi pääle, lakke laja platsi pääle. Mis meilContinue Reading
Võine mets Sangaste OTSKE VÄLLÄ NOO’ ORU’, mäletäge noo’ mäe’, kos mie’ enne öüdsin olli, kon mie’ toona tulda teije, kon mie’ mullu murru seije. Võti mina võidu leibä, sal´vi saija koorikut. Maha jäivä võiju väidse’, võiju-väidse’, leevä-väidse’, võiju-väidse’ velleContinue Reading
Õitsilaul Sangaste Õitsele! EITSI, EITSI, HELLA VELLE; sull om särki, mull om särki, kask meil ütte-katekest! Laan om laia laulu lasta, võsu viisi veeritedä, allik om all hobeste juuta, mägi om näüdäste maata, kallas ratsu kargutede. Hukka läts unemagaja, raiskuContinue Reading
Õitsilaul Rõngu ÕITSI, ÕITSI, ELLAD VELLAD, uu, i-lu-lee, ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee, taadi ruuna vaatamaie, uu, i-lu-lee! Õitsi, õitsi, neiud noored, uu, i-lu-lee, ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee, venna alli vaatamaie, uu, i-lu-lee! Õitsi, õitsi, peiud pikkad,Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule? Puhja KOES MEIE ÕITSE LÄÄME? Õitse lääme Elmi mäele, tule teeme tii-raa (teeraja) pääle, ase aia käänakute. Kesse tuli me tulele? Tulli kaitsa kauba miista, mõlembil olli mõõka vöölla, katel kannusse jalalla. Viis: Mari Pehka (58 a)Continue Reading
Puhja Veere, päev Karjalatse õhtale igatsus. VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, veeri, päiva, vetta mööda, lase mõtsa latva mööda, veeri sinna, kon su velle, sõõri sinna, kon sõsare, veeri velle aida pääle, sõõri sõtsi kirstu pääle. Sinna päiva ootetie, sääl on päivalContinue Reading
Puhja Veere, päev Karjatse laul VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, veeri, päevä, vetta müüdä, lase mõtsa latva müüdä! Veeri sinnä, kon su velle, tsõõri sinnä, kon su tsõtsi! Veeri velle aida pääle, tsõõri tsõtsi kirstu pääle – velle aidan verevida, tsõtsi kirstunContinue Reading
Otepää Veere, päev Karjalatse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKENE, veeri viie versta taade, veeri velle aida arja, veeri sõsara kirstu nukka! Võiju, võiju, mina vaene! Võõral emäl vits om vallus – omal emäl upin käen; oma emä uigas kodu – võõrasContinue Reading
Kambja Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo, veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Veli viie versta takan, elleroo, elleroo, tsõtse kuvve kuuse takan, elleroo, elleroo. Veeri,Continue Reading
Otepää Veere, päev VEERÜ, VEERÜ, PÄIVAKENE, veerü, päiva, vetta mööda, lase laane latvu mööda! Veerü sinna, kon mu velle, tsõõru sinna, kon mu tsõtsi, veerü velle aida pääle, tsõõru tsõtsi kirstu pääle! Veli viie versta taga, tsõtsi kuvve kuuse taga.Continue Reading
Rõngu Veere, päev Karjalatse laul. Õlletamine. VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, õllele, kulu, kulla tunnikene, õllele, veeri, päiva, vetta mööda, õllele, lase mõtsa latva mööda, õllele, veeri sinna, kos mo veli, õllele, tsõõri sinna, kos mo tsõtsi, õllele! Veli om viie verstaContinue Reading
Rõngu Veere, päev Karjatütrukukõse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo, veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo, lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo! Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Mes ma anna veerijäle,Continue Reading
Sangaste Veere, päev VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, le-lee, le-lo-le-lee, veere, päiva, vetta mööda, le-lee, le-lo-le-lee, ära lase, päiva, latvu mööda, le-lee, le-lo-le-lee, laia laane lehti mööda, le-lee, le-lo-le-lee! Veere, päiva, piina tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, vaesemehe vaėva tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, rikka meheContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERÜ PÄIVA, VIIDÄ AIGA, kulu tunni, saa ma kodu! Veerü vaeste vaiva tõttu, kuningide kulla tõttu. Vaesil olli vaiva pal´l´o, kuningil ol´l´ kulda pal´l´o, vaesil vaiva vaka täüsi, kuningil kulda koti täüsi. Veere, veere, päivakene, veere velleContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, velle, elle, leelo, leelo, veeri sinna, kos mu velle, velle, elle, leelo, leelo, sõõri sinna, kos mu sõtse, velle, elle, leelo, leelo. Veli viie versta taga, velle, elle, leelo, leelo, sõsar kuue kunnu taga,Continue Reading
Sangaste/Otepää OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES, tule üles, valge vällän tule üles, valge vällän! Oi, juba kuu, oi, juba kuu, juba kuu kua lävel, juba kuu kua lävel! Oi, juba agu, oi, juba agu, agu aida arja pääl, aguContinue Reading
Puhja Laisk neiu – lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles! Juba kuu koa lävel, üles, üles, agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:Continue Reading
Puhja Üles karja saatma Perenaese pilkamine ÜLES MAASTA, LAISKA MAITA, üles, üles, üles, üles lehmi nüssemaie, üles, üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles, üles! Joba kuu kua lävela, üles, üles, üles, agu aida räästäenna, üles, üles, üles! – KüllapContinue Reading
Sangaste KAE, KOST TULE KUUKÕNÕ, astus armas aokõnõ – kuu tõssi Kuuramaalt, agu Narva allikast, päiv Pärnu lättust. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967); tekst: MaretContinue Reading
Sangaste Päevale Paista, päike TULE VÄLLA, PÄEVAKENE, ma tėė sulle pika pätsi, tapan kuke kuusikusta, musta kuke muru päälta, halli kuke haavikusta. Sedä karjusse leelutiva, niikavva kui päiv tuli väl´lä. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3)Continue Reading
Lina Puhja/Rannu LINAKENE, LINNUKENE, lõpele, leelale! Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale, lõpe, kui su lõpetasse, lõpele, leelale, vähäne sa vähändenna, lõpele, leelale, arja pitti ajadenna, lõpele, leelale, kuidu pitti kiskudenna, lõpele, leelale. Lõpe ära, linakene, lõpele, leelale – kuiContinue Reading
Puhas rehepeksja Sangaste Rehepeksulaul MAHA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitsõ, maha tõuksi tolimulitsõ. Es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põsõ pääle – udsu jäi rihe ussõ pääle, põrm jäi rihe põrmandulõ, sau jäi rihe saina pääle. Vellekene,Continue Reading
Puhas rehepeksja Rõngu/Otepää Vaese tüdruku oma kitus ja rõõm. Rihe laul (vist riismekõne) MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, uu-uu, ilu-lee maha pessi hagantse, uu-uu, ilu-lee – es jää udsu huule pääle, uu-uu, ilu-lee, põrmu põse sarnanaa, uu-uu, ilu-lee: põrmo jäijeContinue Reading
Halb kündja Sangaste Milles vilja vigatse MILLES VILJA SIIN VIGATSE, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, melles põllu siin põdetse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, tõuvilja siin tõbitse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa? Siin om kündnu kühmasälga, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, äestanu ägli-jalga, aidu,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Puhja Siriseke, sirbikese, kõriseke, kõva-ravva! Kel meel-mõte mehele minna, see sirpi seasta lennaku; kellel kohus ära koolda . . . Viisi kirjutas üles J. Jaanus (EÜS IV 691 (1557) < Puhja khk, Ulila v, 1883), teksti R. ViidebaumContinue Reading
Sangaste Tsirpe viskamine rüäpõimmise man TSIRBI LÖÖVÄ TSILLERUU, peotäisi pilleruu, kiä äräkoolenessi, tuo (1) kummali kukuku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kia ärä viidänessi, tuo kavvele karaku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kiä ennäst ehitäse, tuo esi siiä jäägu! 1Continue Reading
Hall vilja viinud Võnnu x MELLES NOROS NOORED MEHED, kurvad kõrgeed kübärad? Tegit oidule orasset, tegit kaarat kalda alla, tegit linad liivakule – vesi võt oidusta orasse, karu sei kaarat kalda alt, liiv võt’ linat liivakult. H II 56, 608Continue Reading
Venna kiitus. Venna nurmed Puhja MINU VELLEL SUURE NURME – otsa jooseva ojase, põllu veere Vennemaale, põllu saare Saksamaale, põllu kolga Kuressaarde, põllu nuka Nurmissaarde. põllu piiri Peipsi_ede. Siin olgu põder põimemanna, karu kokku kandemanna. Lõpe otsa, lõõri põldu, lõõriContinue Reading
Lina Rõngu Linakakmise laul LÄTSI MINA NURME LINU KAKMA, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, linu kakma, joo, linu kakken likes saie, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, likes saie, joo. Lätsi mina kodu kuivatama, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kuivatama, joo. Kes mul kotun vasta tulli, jo-eda,Continue Reading
Lina Otepää/Sangaste Linakitkumislaul. LINAKESE’, LINNUKESE’, tõmmake, kaksake, är’ tie’ kiitku keträmist, tõmmake, kaksake, tahtku taren istumist, tõmmake, kaksake! Järve mingu, järve jäägu, tõmmake, kaksake, järve põhja põvvategu, tõmmake, kaksake! Kunas ma, kehvä, kirstu keerä, tõmmake, kaksake, vaenelatsi vakka vala, tõmmake,Continue Reading
Sangaste/Otepää x Ketramise laul LINAKENE, jo-eda, LINNUKENE, jo-eda, ai-lii-joo, LINNUKENE, joo, võinud sa ennem, jo-eda, maale mäända, jo-eda, ai-lii-joo, maale mäända, joo, ennem jääda, jo-eda, järve põhja, jo-eda, ai-lii-joo, järve põhja, joo, kui sa kärmast, jo-eda, kätte said, jo-eda, ai-lii-joo,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Sangaste Rüäpõimmise laul TSIRISÄ, TSIRISÄ, TSIRBIKE, kõrise, kõvver ravvake! Kelle tsirp siin ette jõvvap, selle (1) peigmiis mütsi ostap. Laga esi (2), laideti, vao-pikkä, vanneti, saije otsa – kiteti: siin om tütär tööda tennü, laits om kässi laotanu.Continue Reading
Sirbiviskamise laul Rõngu Tsirbi laul. Rüä põimu lõpetamise mann tsirbi viskamise laul. SIRISE, SIRISE, TSIRBIKÕNE, sire-tsirbi, kõrvu, (roodu) kõlise, kõlise, kõvver rauda, sire-tsirbi, kõrvu, anna otsust ootajale, sire-tsirbi, kõrvu, tuleviku kuuluta, sire-tsirbi, kõrvu! Sii tsirbi sälite mingu, sire-tsirbi, kõrvu, kesContinue Reading
Sirbi viskamise laul Võnnu x ERA III 6, 190 (27a) Võnnu
Lõikuse lõpetus Võnnu Lõikuslaul. Rukkilõikuse ajal lauldi UJU OTSA, IIKENE, hõigake, lõigake, uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake! Kui sai otsa ju ujunu, hõigake, lõigake, kui sai veere ju vedanu, hõigake, lõigake – otsan olid ugalased, hõigake, lõigake, veeres olidContinue Reading
Sirbi viskamise laul Võnnu x Lõikuse lõpetuse laul sirbi viskamise ajal. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõvver ravvakene! Kelle sirp siin ette jõvvap, sellel peigmees mütsi ostap. Viis: (ERA III 6, 190 (27a) < Võnnu) H II 56, 585 < Võnnu,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Kambja x Lõikuselaul LÕPE ÄRA, RÜÄKENE, lõpelee, lõpelee! Kui ei lõpe, siia jäta, lõpelee, lõpelee, sirke süvva, nirke neelta, lõpelee, lõpelee. Lõpe ära, rüäkene, lõpelee, lõpelee! Vihk sai viiel laisal poisil, lõpelee, lõpelee, kuhi kolmel virgal neiul, lõpelee,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää Talgulaul AJA OTSA, IIKENE, lõpele, lõpele, veeri viirde veerekene, lõpele, lõpele, otsan meid jo oodetasse, lõpele, lõpele, veeren vasta võetasse, lõpele, lõpele. Veeren ootva velle noore, lõpele, lõpele, otsan ootva me omatse, lõpele, lõpele, kes’ vii viinaContinue Reading
Laisk lõikaja Otepää EMÄKENE, MEMMEKENE, lõpele, lõpele tee tsirpi sa teräväs, lõpele, lõpele, rae rauda kumeras, lõpele, lõpele! Ma lää, väike, vällä pääle, lõpele, lõpele, noorekene nurme pääle, lõpele, lõpele. Kes jäi põllule põdema, lõpele, lõpele, ii pääle hingamaie, lõpele,Continue Reading
Lõpe, põld Otepää Talgu lõpulaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele! kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, jätä siijä tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neelda, lõpele, lõpele! Siin om kündnu künnik (kühmik?)-säl’gä lõpele, lõpele, äestänu ägel-jalga, lõpele, lõpele!Continue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, veeri viirde, veerekõne lõpele, lõpele! Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele! Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜSContinue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää OTSA, OTSA, IEKENE, lõpele, lõpele, vierde veeri, veerekene, lõpele, lõpele! Otsan oodi mu omane, lõpele, lõpele, veeren vahti velle noore, lõpele, lõpele; otsan õlut joodetie, lõpele, lõpele, veeren viina servatie, lõpele, lõpele. Viis: Anna Julie Kuuse (33Continue Reading
Lõpe, põld! Otepää Lõikuselaul. Talgulaul LÕPE, LÕPE, VIL’JAKENE, õigake, lõigake, lõpe, lõpe, tõvvukene, õigake, lõigake! Kui ei lõpe, siijä jätä, õigake, lõigake, siia jätä tsirke süvvä, õigake, lõigake, tsirke süvvä, nirke neeldä, õigake, lõigake. Ära põimi pikä põllu, õigake lõigake,Continue Reading
Lõpe, põld Otepää x LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele, kui sa ei lõpe, siia jätan, lõpele, lõpele – sirgu süüa, nirgi neelda, lõpele, lõpele! Lõpe, lõpe, põllukene, lõpele, lõpele! Mis ma rutta, mis ma rühja, lõpele, lõpele – ei oleContinue Reading
Lõpe, põld! Puhja x Lõpele, leelale! LÕPE PÕLDU, LÕÕRI PÕLDU, lõpele, leelale, lõõri põldu, sõõri nurme, lõpele, leelale – meie põllud peratu pikkad, lõpele, leelale, meie vällad väga laiad, lõpele, leelale, otsa joosva jo ojaje, lõpele, leelale, põllu veered Venemaale.Continue Reading
Põld lindudele Puhja x Kui vilja koristamine lõpetati, siis lauldi: Lõpele, leeläle! LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, leeläle, vähene sa, väljakene, lõpele, leeläle, saa otsa, saarekene, lõpele, leeläle! Kuule, kulla nurmekene, lõpele, leeläle, kui ei lõpe põllukene, lõpele, leeläle, siiaContinue Reading
Sangaste x Sita laotemise laul KURI SIJÄ MAHA KUMARTEDE, vaagiloo, vaagiloo, paha pihta painutede, vaagiloo, vaagiloo, neide tooni nurrmi pääle, vaagiloo, vaagiloo, madaligu maije (maade) pääle, vaagiloo, vaagiloo. Tohe ei Tooni sijä tulla, vaagiloo, vaagiloo, matal lindu maale (maha) laske,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Sangaste x ÄRÄ MINA PÕIMSE, joo, PIKÄ PÕLLU, joo, joo-eda, pikä põllu, joo, ärä mina laa’pse, joo, laja väl’lä, joo, joo-eda, laja väl’lä, joo. Otsa, otsa, joo, iikene, joo, joo-eda, iikene, joo, otsa, veere, joo, veerekene, joo,Continue Reading
Käte käskimine. Lõikuslaul. Sirbi viskamise laul Sangaste Põimulaul LASKE KÄE LAJALE, panke sõrme’ sõudemalle, sõs mie’ tüö tegünes, maa kavvest kahanes. – Läke uvve ie pääle, tõse vastse vao pääle, koe mie’ eelä ie jäti, varre vao mie’ uneti. EilaContinue Reading
Lõpe, põld! Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, veeri viirde, veerekõne, lõpele, lõpele! Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele! Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜSContinue Reading
Lõpe, põld! Otepää/Sangaste Põllu pandmise lõpetus. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele, vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele! Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele, vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele, ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele, sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,Continue Reading
Õhtu ja hommik Otepää ÕTTAK, ÕTTAK TULLI ÕNNÕS, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, hommuk, hommuk hoolõõ murrõs, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, õttak tõi õlõ tarrõ, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, pikkä põhu põrmandulõ, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, hommukContinue Reading
Õhtu ja hommik Puhja ÕTANG TULLI ÕNNEESSI, hommung hoolessi murressi, õtang tõi õle toaje, pikka põhu põrmandule, hommung viis õle taresta, pikka põhu põrmantulta. Mes mul hooles homungulta, murres muile päiviella? Suu om mõske, pää sugida, jala alla ne harida.Continue Reading
Orja ase Võnnu LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, elleroo, elleroo, looja orja õhtu aal, elleroo, elleroo, sulase suvi-linaje, elleroo, elleroo, palgapoisi padjudesse, elleroo, elleroo. Kes teeb orjale aseta, elleroo, elleroo, palgapoisi padjad peksab, elleroo, elleroo, sulase linada laotab, elleroo, elleroo? Oli mulContinue Reading
Kuri kodu Sangaste PIKÄ PUU, ARVA MÕTSA ei ole maha ragujat, tüme kokku tümpsijat, ladva kokku laskijat. Veli viil om väikene, sõsar sõrme-suurukõne. Onupoja ullukõse, tennu tare tedreluista, pannu paari pardsiluista, roovi pääle rotiluista. Kodu minnä – mis nu tettä,Continue Reading
Kodu tundemärgid Puhja x LAS MA KAE, LAS MA KATSU, kost ma tunne oma kodu? Kuast tõssi kulla-suitsu, tare harjast õbesuitsu; kuan kulda keedeti, taren õbedat õõruti. H IV 4, 465 (10) < Puhja khk – W. Mõts (1888)
Kes koju ootab Sangaste Teolt kodu tullen TII PIKKÄ MEILE MINNÄ, maa kavvele karata: jõvva ei kivile visata, sõmerile sõõrutada – kivi peiju mul pudesi, sõmmer sõrmile lagusi. Kessi meida kodu oodi, kessi maija meid manitsi? Ku’tsu meida kodu oodi,Continue Reading
Tööd laidetakse Sangaste LÄTSI KODO KITTEEN, teedä mööda tennäten, et ma tei tükü tüöd, kolga põl³du kobisti, nuka nur³me ülendi – siski sõrme’ sõimatie, käe-varre’ vannutie. Kit´ mu sõrme’ sõkelitse’, sõrmekundi’ sõmeritse’. Kes mu tüö’ tennäs, kua mass vaiva-palga? –Continue Reading
Kuri kodu. Sõnakera Kambja KUI LÄHEN MINA KODUJE või lähen Mari majaje – kodu kurjad kukutasse, sõnad halvad annetasse, meelepahad paisatasse kellel muile kui minule, tütterille vaivatselle, lapsele alatumalle. Kerin kurjad kerale, panen pahad pallidesse, lasen palli laineje – hoogContinue Reading
Kuri kodu Kambja KODU LÄÄSI, OLES TOHISI, võe-õo, võe-õo, maija lääsi, oles mahusi, võe-õo, võe-õo, kodun kuri perenaine, võe-õo, võe-õo, vihane velle naine, võe-õo, võe-õo, Haarva mulle ahuluvva, võe-õo, võe-õo, tapva ahu tapitsega, võe-õo, võe-õo, Kodu rahval kulla elu, võe-õo,Continue Reading
Karjaste huiked Sangaste 1. Üles kirjutanud H. Tampere (RKM II 225, 584 (1) < Sangaste khk, Tagula k < karjane, 1967 2. Üles kirjutanud H. Tampere (RKM II 225, 578 (1) Sangaste khk, Tagula k < poiss, 1967). 3. RetsitatiivneContinue Reading
Karjane tahab koju. Imemaa Kambja Karjase laul KAS ON VALMIS VASKAJOOKI, piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa? Kui ei ole valmis vaskajooki, piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa, vai ole valmis lehmisööki, piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa, ma ajaContinue Reading
Kuri kodu. Karjase söök Rõngu EI MINA TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, kottun kurja perenaise, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, vihatsema velle-naise, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo. Viidi kodu vitsa-kimpu, õõ-oo,Continue Reading
Kuri kodu Rõngu Karjapoisi laul EI TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, ega kodu kuulutata, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, kodun kurja kuulutaja, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, mõtsan halva augutaja, õõ-oo,Continue Reading
Karjase leivakott Sangaste LÕU, LÕU, KORU, KORU, lõhu, päivi, lõunaeida, koru, päivi, korgeeida! Saiva saksa süümaile, teopoisi pruukostile. Kavva käve ma karjana, kavva karja oole pääle, kavva lauli lambeida, kavva vahe (vaatasin) vasikida, kavva tõbrast ma tõreli. Tõbras´ ütel´ tõrduContinue Reading
Karjane tahab koju Sangaste EMAKÕNE, MEMMEKÕNE, õõ-o-koo, õõ-o-koo, kas või karja kodu aija, õõ-o-koo, õõ-o-koo, kas või karja kodu keerda, õõ-o-koo, õõ-o-koo? Kas on valmis vaska juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo, piikerinna peni süüki, õõ-o-koo, õõ-o-koo, ruhenagi lehma juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo? Tütarlatsi,Continue Reading
Karjane tahab koju. Kari kadunud Sangaste IMÄKENE MEMMEKENE, kas ma karja kodu aja, kas om valmis vas’ka-juuki, lehmi-haina havvutedu? Ei ole valmis, latsekene, ei ole valmis vas’ka-juuki, lehmi-haina havvutedu. Aja kari kavvembõle, ligi linna lepikule, taga Tartu tanumida, sääl süüContinue Reading
Karjane tahab koju Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, kas ma karja kodo aja, kas ma kirjä kodo keerä, kas om valmis vaska-joogi, avvutedu lehmä-aina’, ärä tettü ärjä-söögi? Kui ‘le valmis vas´ka-joogi, avvutedu lehmä-aina, ärä tettü ärjä-söögi – ma aja kar´ja kavvede, saadaContinue Reading
Karjane tahab koju Sangaste Karjane tuleb koju Emakõne, õllele, memmekõne, õllele, õõ-õõ, õllele, kas või karja, õllele, kodu aija, õllele, õõ-õõ, õllele, kas om valmis, õllele, vaska jooki, õllele, õõ-õõ, õllele, kas om rohen, õllele, lehma süüki, õllele, õõ-õõ, õllele,Continue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄÄSIN, jo-eda, vaene latsi, jo-eda, ei ma tohi, jo-eda, kodu minnä, jo-eda, kotun kurja, jo-eda, perenaese, jo-eda, andva süvvä, jo-eda, augutase, jo-eda, lõikvä leiba, jo-eda, lõõtsutase, jo-eda, kiitvä putru, jo-eda, purelese, jo-eda, pandva kiku, jo-eda, kirjaContinue Reading
Vihm mujale maale! Päev, tule välja! Kambja VIHM, MINE VENNEMAALE, päiv, tule meie maale! Ma anna sulle püti piimä, pätsi leibä. Viisi kirjutasid üles M. ja J. Kärt (EÜS VIII 304 (48) < Võnnu), teksti A. Paal (ERA II 257,Continue Reading
Vihm ja karjane Rõngu Karjapoisikese laul VIHMAKÕNE, VELLEKÕNE, õõ-õõ-oo, ära minnu likes teku, õõ-õõ-oo, huuke (hooguke), mu omane, õõ-õõ-oo, ära minnu likes teku, õõ-õõ-oo, vihma-sagar, sugulane, õõ-õõ-oo, ärä minnu likes teku, õõ-õõ-oo, likes teku tsirkukõista, õõ-õõ-oo, kaunist karja latsekõista, õõ-õõ-oo!Continue Reading
Vihm ja karjane Sangaste Karjase kaebus KARJUSSIIDA, õlle, VAESIIDA, õlle, alla ilma, õlle, armetuisi, õlle, miä nu vihma, õlle, vitsa päällä, õlle, kaste kaara, õlle, lehe päällä, õlle, tuu nu karjuste, õlle, kaala päällä, õlle, eidsiliste, õlle, ihu päällä, õlle,Continue Reading
Vihm ja karjane Puhja VIHMAKENE, VELLEKENE, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee, hookene, omatsekene, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee, ära tee likkes linnukesta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee, ära kasta karjalatsekesta, ee-oo, e-o, e-o, e-o-ee – ei ole kodu, kos ma kuiva, ee-oo, e-o,Continue Reading
Ilm udune tülist. Vihm mujale maale Puhja MELLES ILMAKE UDSUNE, eo-eo-eo-eo-ee melles taivas tahmastedu, eo-eo-eo-eo-ee? – Sellep ilmake udsune, eo-eo-eo-eo-ee, sellep taivas tahmastetu, eo-eo-eo-eo-ee, et ne sõtsi sõneleva, eo-eo-eo-eo-ee, velitse viha peava, eo-eo-eo-eo-ee, kälitse kärava, eo-eo-eo-eo-ee, tädipoja tänkeleva, eo-eo-eo-eo-ee, lellaContinue Reading
Üle, vihm. Imeline koda Otepää VIHMAKENE, oe-oe, VELLEKENE, oe-oe, vii vihma, oe-oe, Vennemaale, oe-oe, aja hoogu, oe-oe, Harjumaale, oe-oe – Vennemaale, oe-oe, vili palas, oe-oe, Harju aita, oe-oe, kõrbenessi, oe-oe. Vihmakene, oe-oe, vellekene, oe-oe, hoogukene, oe-oe, mu omane, oe-oe, äraContinue Reading
Vihm ja karjane. Üle, vihm! Otepää VIHMAKENE, õõ-oo-oo, VELLEKENE, õõ-oo-oo, hoogukene, õõ-oo-oo, mo omane,õõ-oo-oo, ärä minnu, õõ-oo-oo, likkes tekku, õõ-oo-oo, likkes’ tekku, õõ-oo-oo, linikest, (linnukest), õõ-oo-oo, kastku karja-, õõ-oo-oo, latsekeist, õõ-oo-oo! Mul pole kottu, õõ-oo-oo, kon ma kuiva, õõ-oo-oo, eiContinue Reading
Vihm mujale maale Otepää Vihm üle VIHMUKENE, õku, õku, VELLEKENE, õo-ku, ärä minnu, õku, õku, likes teku, õo-ku, likes teku, õku, õku, linnukesta, õo-ku, kastku karja-, õku, õku, latsekesta, õo-ku – ei mul kotu, õku, õku, kon ma kuiva, õo-ku,Continue Reading
Vihm, üle! Võnnu ÜLE, ÜLE, VIHMAKENE, üle, vihma-huukene! Vii vihma Virumaale, aja huugu Arjumaale – Virumaal on mehed mustad, mehed mustad, naised laisad, tüdrukut töötegijad, poisid kannu-karvalised. Viis: Mai Tätte (62 a) (EÜS VII 304 (48) < Võnnu khk, Kastre-VõnnuContinue Reading
Vihm mujale maale Võnnu Kui kaua aega vihma sadas, ja kui seda ära taheti saata, siis loeti neid sõnu. Variatsioon: VII VIHMA VENEMAALE – Venemaa vilja kõrbese, Venemaa põllu põlesse! Too päiva siia maale: meie maa põllu mädanese, meie maaContinue Reading
Vihm Sangaste Vihma sajab. Õlle, õlle, VIHMA NAKSI, õlle, MEIL SADAMA, õlle, õlle, õlle, udsu naksi, õlle, undsetama, õlle, õlle, õlle, kodo jäie, õlle, vihma-vilsti’, õlle , õlle, õlle, unehtun, õlle, udsu-kübär, õlle – õlle, õlle, velle kätte, õlle, vihma-vilsti,Continue Reading
Vihm ja karjane Sangaste 1. 2. VIHMAKÕNE, õlle, õlle, VELLEKÕNE, õlle, õlle, oogukõne, õlle, õlle, mu omane, õlle, õlle, ärä minnu, õlle, õlle, likes teku, õlle, õlle, likes teku, õlle, õlle, ma ligune, õlle, õlle, märjäs teku, õlle, õlle, maContinue Reading
Vihm mujale maale Sangaste Üle, vihm! Vihmale SEELU, SEELU SELGEMBELE, vaalu, taėvas, valgembele, mine üle, vihmakene, tule vällä, päėvakene! Ma tėė päeval pätsikese, murra musta kukekese, esi süü ma süamekese, latse lakva leemekese. Vii vihma Virumaale, a’a huugu Harjumaale, saadaContinue Reading
Vihm mujale maale Sangaste Vihmalaul. VII ÜLE VIPE VIHMA, üle saada sak’e uu, vii vihma Virumaale, saada uugu Arjumaale, Virumaal vil’lä palasse, Arju aita algenese. Ole nes o vipe vihma – nee o näiju viie viina, viie viina, kuvve kosja.Continue Reading
Vihm ja karjane Sangaste Vihmalaul VIHMAKÕNI, VELLEKÕNI, oogukõni mu(u) omane, saokõni mu(u) sõsari – är sa minnu liges teku, liges’ teku linnukõista, liges linnu latsekõista! Ole_i kottu, kon ma kuiva, ise tarre (tare alust), kon tahine, kodu kuiva kuuse all(a),Continue Reading
Vihm ja karjane Sangaste Karjase põli. Vihmalaul. KAR’US’S’IDA VAESIDA, alle ilma armetuida, mi ol’l’ vesi vitsa pääl, kaste kaara lehi pääl – tuu kar’us’s’e kaalan, tuu orja ola pääl, kõrralõse kõhri pääl, teolõse tek’i pääl, palga poisi palaje pääl. LaulnudContinue Reading
Vihm mujale maale Sangaste Vihm üle. Vihma ära soovimine VIHMAKENE, VELLEKENE, huukene omatsekene, vii vihma Virumaale aja huugu Harjumaale: Virun vihma vaadeti, Harjun huugu oodeti. Mine üle vihmakene, mine üle, meeli ära, käi tasa taldu ära! Ära minnu likes teku!Continue Reading
Vihm ja karjane Rõngu Karjalaste laul VIHMAKENE, VELLEKENE, õõ-oo, ära minu likkes tekku, õõ-oo, likkes tekku-ui linnukesta, õõ-oo, kaunist karjalatsekesta, õõ-oo! Ei ole kodu, kon ma kuiva, õõ-oo, ei ka tare, kon ma tahena, õõ-oo, ei ole taati tare tennu,Continue Reading
Vihm mujale maale Rõngu TULE, TULE, õllele, TUULEKÕNE, õlle, vii vihma, õllele, Venemaale, õlle, aja huugu, õllele, Harjumaale, õlle, tõuka vihma, õllele, Turjamaale, õlle, saada sagar, õllele, Sõrvamaale, õlle! Näide põllu, õllele, põdemassa, õlle, näite nurme, õllele, närtsimassa, õlle, ainamaada,Continue Reading
Vihm meie maale Rõngu Vihm. Suure inemise laul VIHMAKÕNE, õllele, VELLEKÕNE, õlle, veeri meile, õllele, Venemaalta, õlle, astu meile, õllele, Harjumaalta, õlle, tule meile, õllele, Turjamaalta, õlle, sõvva meile, õllele, Sõrvamaalta, õlle! Meie põllu, õllele, põdemassa, õlle, meie nurme, õllele,Continue Reading
Vihm mujale maale Rannu VII ÄRA VIHMAOOGU, vii vihma Virumaale, aja oogu Arjumaale, Virumaal om mehed mustad, mehed mustad, naised laisad, tütrigu igi-tigeda, poisi kannu-karvalise, latse kui ne tuli-tukki. Meie maal om mehed valged, mehed valged, naised virgad, tütrigu ime-ilusa,Continue Reading
Vihm ja karjane Rannu VIHMAKENE, õllele, VELLEKENE, õlle, uhukene, õllele, omatsekene, õlle, ära tekkü, õllele, minda likkes, õlle, mul pole kodus, õllele, kuivatajat, õlle, kuiva hamme, õllele, andijat, õlle, särgi sälge, õllele, seedijat, õlle. Viisi kirjutasid üles Peeter Kurg jaContinue Reading
Sulase ja peremehe söök Sangaste LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK-LEHMA sulane süü, suu suula-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik-lehma, mina tambi taari-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik-lehma, peremies süü piima-leiba Viis: Liisa Krall (43 a) (EÜS VI 205 (55) <Continue Reading