Puhja
Veere, päev
Karjatse laul
VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE,
veeri, päevä, vetta müüdä,
lase mõtsa latva müüdä!
Veeri sinnä, kon su velle,
tsõõri sinnä, kon su tsõtsi!
Veeri velle aida pääle,
tsõõri tsõtsi kirstu pääle –
velle aidan verevida,
tsõtsi kirstun kirivida –
verevida veerikida,
kirivida kindaida.
Ma lää aita ehtemaie,
pääle aida päädimaie,
ma pane kaala suure räti –
nii kui tsõtsi kirstu kaase,
ma pane ette laia põlle –
nii kui vihma vikerkaari.
Sis mina tapa tallekese,
anna sulle, anna otsa,
kingi sulle kindsu liha,
esi lõmbi leemekese.
Nii muudu laulseva karjalatse, kui talitseva, et päiv ruttu alla läässi.
Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI, 772/3 (36) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).