Vastlalaul Kambja/Puhja x Lina loitsimine Liha-eite ommuku viidi sõnnikut aia pääle ja tütriku kogusiva kokku ja lasksiva liugu ja esi laulsiva: Liuge, lauge! VISTELIKKU, VASTELIKKU, liuge, lauge, linad liugu laskijale, liuge, lauge, tudred toa istujale, liuge, lauge! Kosujale kolkaluste, liuge,Continue Reading
Sangastest on kadri- ja mardilaulude viise rohkem üles kirjutatud kui tekste. Kasutamata viisid leiab huvi korral siit. 1. RKM II 225, 593 (1) < Sangaste khk, Tagula k – H. Tampere < Marie Gross (79 a), 1967 x 2. RKMContinue Reading
MARDI- JA KADRIPÄEVA ÕHTUL käisid sandid kerjates talust tallu. Tallu minnes lauldi sissepalumise laulu. Kui uks avati, läks päämart (või pääkadri) kõige ees sisse ja laulis kotist kesvi võttes ja põrandale visates: „Viska sisse vilja õnne” jne. Sees tehti ringContinue Reading
Mardisantide laul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui eiContinue Reading
Mardilaul Sangaste Mardipäeva õhtul käidud talust talusse, midagi norimas ja tõotatud siis vilja- ja seaõnne. Lauldes öeldud: LASKE MÄRDID LÄMMEESSE, märti märdi küüdsed külmetavad, märti, märdi varbad valutavad, märti, märdi sõrmed sinetavad, märti! Märt viskab sisse villaõnne (viljaõnne) , märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TERE IHTUST, TERE AHTUST, märti, tere moorile, tere vaarile, märti! Laske Märti lämme’ele, märti, Märdi küüdse kül’mänüve, märti, Märdi varba valvunuve, märti. Märdi omma kavvest tullu, märti, üle suu, läbi lik’e, märti, läbi pik’ä pilliruu, märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TALUTÜTÄR NEITSUKÕNE, märti, tule (tuke) üles tooli pääle, märti saista saali veere pääle, märti, puhka tulda kuku suusta, märti, lõõtsu lõhna, õpe-lõuga, märti! Kui ei ole pirdu parsila, märti, sis aara akku ahusta, märti! Mine allaContinue Reading
Mardisantide laul Sangaste x PEREMEES, PEREMEHEKE, märti, perenaine, naiseke, märti, laskega Märti lämmäessä, märti! Märt om tullu kaugeeltä, märti, läbi soo, läbi ligedä, märti, läbi pikkä pillirooge, märti. Peremees, peremeheke, märti, perenaine, naiseke, märti, laske iks Märti lämäessä, märti! MärtContinue Reading
Suvi Otepää SUVI TÕIE SUKAPAARI, kägu tõie käingäpaari, lõo tõie lõigehelme, sisask tõie siidisukka. H III 26, 235 (14) < Otepää khk, Palupera v – J. Silde, 1895.
Kiigelaul. Oma ja võõrasema Sangaste/Otepää SIIN MINA Õ’LLU (HÕLJUN) ÕDANGUNI, ädee, ää-kaikah, siia mina hä’llü hämareni, ädee, ää-kaikah, siin mina pilgu pimeeni, ädee, ää-kaikah, kirra kikka-ajani, ädee, ää-kaikah. Koes no minna’ öösessa, ädee, ää-kaikah – minna memmele mäele, ädee, ää-kaikah,Continue Reading
Kalapüük külalistele Sangaste MINA MIES MEREMEHE POIG, mina kallis kalamehe poig, iste ma järve perve pääle, kai ku kala’ kudesi, avve anda eidelie, lutsu’ luida liigutalli, säre’ siivu säädelie: säre’ suure’, sällä’ musta’, avvel laja’ laugi otsa’. Tulge poisi’, püüdkeContinue Reading
Imelik maja. Metsa raiumine Sangaste SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA, siin om paras´ palgi mõtsa, ole_i maha ragojat, tüme kokko tündsijät, ladva kokko laskijat. Minu velle’ väikese’, onu-poja’ ullikese’, tädi-poja til´l´okese’ – viisi ise tarre tetä, veli palki veeritede: külaContinue Reading
Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, paraliku palgimõtsa – viisi ise tarre tetä, veli irsi vöörütede. Külä ise tare tek’ki, valla veli irre vöörüt’. Tek’i tare teije pääle, aida telje arre pääle. Müüdä juuski mündäs saksa, müüda mündätseContinue Reading
Ladvad lindudele Võnnu Lehessi NEITSIKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, kui läät mõtsa, jo-eda, lehessile, jo-eda, võta ossa, jo-eda, kaksa katsi, jo-eda, ära putu, jo-eda, ladvakesta, jo-eda: ladev jäta, jo-eda, käo tulla, jo-eda, käo talla, jo-eda, käo minna, jo-eda, suvilinnu, jo-eda, linnaskõlli,Continue Reading
Ladvad lindudele Sangaste Lehti minek. Viha lehesil kävven KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI: „Neiu, läki lehessile! lõika üitssi, lõika kaitsi, jäta ladva käol kuku, peene ossa pihul laulda!” Oos see kägu kätte saasse, pihu piju tulesse! Kägu kukku kuusemõtsan, pi(h)u lauliContinue Reading
Ladvad lindudele Sangaste KÕO UIKI, KÕO ÕIKI: tule, näio, lehesile, lõika ütsi, kakka katsi, jätä ladu (ladvad) käo kuuku, pienü ossa’ pihol laulda. Ega kägo siin es kuugu, ega pihu siin es laula – kägo kuugi kuslapuula, kuslapuuna ja kuuseContinue Reading
Puuraiuja Sangaste TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA, leel´o leel´o lepämõtsa, üten paigan paksu mõtsa, taka suure tammemõtsa, kus mina lokse looga-puida aina raije rattapuida, kõkutasi kõdariida; velle raij vehmeriida, esä härjäikkejida. Sääl panni palju puida pääle, lassi kirjul kinnitada, vallil valisteContinue Reading
Sangaste Hagu raiumas UI, UI, UI, UI, JUKUKENE, tutu, lutu, panti paiu mu raijuma, tutu, lutu, kõju juuri jupitama, tutu, lutu! Mis ep tee mina vaene, tutu, lutu? – Paiju paksu, vetta palju, tutu, lutu, kõttu tühi, kirves nühri, tutu,Continue Reading
Võitegemine Sangaste Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste Retsiteeriti sõõrutamise ajal ajaviiteks. Üldsegi laulutooni ei antud, täielik kõne, vaid rütmiliselt “aktiveeritud”. Laulnud Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 200 (10) < Sangaste khk, Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna hännast härral piima, neljast nisast neitsil piima, sarve otsast saksal piima. Teeme me tüüle ruttu, paneme pakki askelelle, sis meid hüvas üteldesse, hüva naise tüteresse – hää naine hällutenu, kallis naine kasvatenu. Viis:Continue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste Lehmalüpsi laul. Lehma nüssmisel SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna piima, pikka hända, sõõru, sõõru, sõrgajalga, anna piima, pimme lehma! Sõõru, sõõru, sõke lehma, ennep sõõrutiė hobene, anni piima halli lakka, enne kui sina, sõke lehma! Viis: Olga RääkContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu Lüpsilaul. Lehma lüpsja TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru, tsõõru, lehma, lahkeste, tsõõru, anna piima usinaste, tsõõru, mul on aega kasinaste, tsõõru, tuhat tööd jäi tua juure, tsõõru, sada tööd jäi sauna juure, tsõõru, arvamata aida juure, tsõõru, küsimataContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Rõngu/Puhja Lehma lüpsje TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru! Poiss viib minu, hunt viib sinu, tsõõru, jäädvad pole me kumbegi, tsõõru. Viis: P. Kurg (EÜS III 36 (23) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr. BruusiContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, mallu, mallu, marjakene, sõõru, lehmä, sõrgajalga, anna piimä, angusarve! Nüssä mulle nüsku täüsi, anna mulle anuma täüsi, pane mulle pangi täüsi, too mulle toori täüsi! Mul om suure tehtamise, teokoti köitamise, palluContinue Reading
Teretamata möödaminejale Rannu MINE MÖÖDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavest, kange rauda, kui sa ei tihka teretada, ei ka anda jumal appi. Viis (EÜS III 2710, (41) < Rannu), teksti kirjutas üles A. Tattar (H II 30, 540 < Rannu khk,Continue Reading
Teretamata möödaminejale Puhja (MIS) KULLED SA, KULUALUNE, vahid, rehe varbelane? Kulled näiu kukkumista, laane linnu laulemista. Mine, mees, mööda minusta, käi kaudu, rauda kange, esi ei tihka teretada, ei ka anda „Jumal appi!” Suu sul soe verega, käe karu rõipega.Continue Reading
Teretamata möödaminejale Otepää MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA, käi kaukelt, kange ravva, kui sa ei tunne teretä, ei ka jummal appi anda. Sul om suu soe sitaga, käe kahru rõipega. Mine suhu, mõse suuda, mine kraavi, kasi käe – sis sa tihkatContinue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste Tundmata möödamineja MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavvest, ravva-kangi, kui sa es tunne mu teretä, ega anda „Jummal appi”. Tsiga sinnu teretegu, kahru andku „Jummal appi”! (Kes es teretä, lauleti) Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81)Continue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI, mööda, põrgu tõrvas-kand, kui sa es tunne teretada, vai anda „jummal appi”! Puu juurista sul juusse, sia harjassist habeme, täi haukse habemin, konn krookse kukkalin! (Mööda minnes, kui karjust ei teretata). Viis: J.Continue Reading
Talgulaul Kambja KELLES SEE TALUS TASANE, talgu, talgu, kelle leina leiva latse, talgu, talgu? Jaani talus tasane, talgu, talgu, Jaani leina leiva latse, talgu, talgu. Misperast talus tasane, talgu, talgu, misperast leina leiva latse, talgu, talgu? Ei ole talus tallitajad,Continue Reading
Talgulaul Rõngu MINA TÄNAN PERE ISAT, pere isat, pere emat, kes on teinud põllul saajad, põllul saajad, väljal varrud; kes mind kurva siia kutsus, ja mind alva siia aas. Ära ta tapnud selle härja, kellel tuhat vaksa turja, kes poleContinue Reading
Kellele teen heina? Sangaste Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee, veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee. Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee, kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee, Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Continue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Heinale minek. Sangaste haina tegimise laul. LÄKI ALLA HAINA MANU, le-lee, lelo-le-lee, korvade kuhja luuma, le-lee, lelo-le-lee, alan hainna tetenessa, le-lee, lelo-le-lee, korvan kuhja loodenessa, le-lee, lelo-le-lee. Ma tii kuhja kui se kuku, le-lee, lelo-le-lee, rua niiContinue Reading
Üle, vihm! Kuhja loomine Rõngu 1. 2. Ainale kullale, LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale! tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale, vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale, vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale, aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale!Continue Reading
Vastlalaul Sangaste/Otepää Vastlapäev Liha-eite õdango lase pikka liugo – sis saava pikka lina. Lina liugo laskjale, liugo, laugo, takko taren istojale, liugo, laugo! EKS 80 3, 128 (34) < Otepää, Ilmjärv – A. Asor (Hurdale saatnud Rossmann Rõngust) (1874). Liugu,Continue Reading
Mardilaul Otepää PEREMEES PEREME’EKENE, märti-santi, perenaine naisukene, märti-santi, peretütar preilikene, märti-santi, talupoiga noor-esände, märti-santi, laske Märti lämmäede, märti-santi – Märdi küüdse külmetase, märti-santi, Märdi varba valutase, märti-santi. Märdi ei ole maasta tullu, märti-santi, Märdi tullu taivaesta, märti-santi, taivaesta korgeesta, märti-santi,Continue Reading
Mardilsaul Otepää Märdilaul. LASKE SISSE, LASKE SISSE, märti-santi, Märdi küidse kül’metäse, märti-santi, Märdi varba valutese. märti-santi. Märdi omma kavvest tullu, märti-santi, üle saare Saksamaalta, märti-santi, üle soe Vennemaalta, märti-santi, üle suu (soo) sopa-sapa, märti-santi. Suhu jäiva suka-saapa, märti-santi, laandeContinue Reading
Mardilaul Otepää Mardilaul. LASKE MÄRTI LÄMMEIDA, märdi-santi, Märt on tulnud kaugeelta, märdi-santi, Märdi küdse külmetaise, märdi-santi, Märdi varba valutase, märdi-santi. Märt on tullu kaugede, märdi-santi, läbi pika pilliroo, märdi-santi, läbi kahro kastehaina, märdi-santi. Pilliroogu pistis silma, märdi-santi, kastehaina lõikasContinue Reading
Mardilaul Puhja Märdi laul. TULE, LIISU, TÕSTA LINKI, märti, santi, tule, Anu, ava usta, märti, santi! Meie, märdi, kaugelt tullu, märti, santi, läbi soo, läbi ligeda, märti, santi. Märdi küitse külmetava, märti, santi, Märdi varba valutava, märti, santi. Continue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti, märdi omma kaugest tullu, märti! Ole_ei märti maasta tullu, märti, märt om tullu taevaesta, märti: kolletud, kõredad mööda, märti, hõbeesta õrrta mööda, märti, üle mere, üle maa, märti, üle soo, üle saare, märti, üleContinue Reading
Mardilaul (Kadrilaul) Võnnu 1. 2. TERE ÕDAGUST, PEREIMÄKENE, kidrina, kadrina (märti, märti), tere õdagust pereesäkene, kidrina, kadrina (märti, märti)! Laskõ Kadri (Märti) sisse tulla, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) küüdse külmetäse, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) varbaContinue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKESED, märti, märti, märt om tulnu kaugelt maalt, märti, märti, üle soo sopa-sapa, märti, märti, märdi küütsu külmetava, märti, märti, märdi varba valutava, märti, märti! tule Liisu, tõsta linki, märti, märti! Viis: Mari Rämmel (73Continue Reading
Kiigelaul Puhja Ällilaul KÄI, KIIGE, KÕRGELE, kiigäle, kiigäle, üle tammiste talade, kiigäle, kiigäle, üle vasiste vag’ade, kiigäle, kiigäle, üle loogu laidapuida, kiigäle, kiigäle. Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle, tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle, tooge partsi paaritside, kiigäle, kiigäle,Continue Reading
Anded kiigele Puhja Ällilaul TULGE ÄL’MÄ, ÕELME, kiigäle, kiigäle, tulge kiikmä, kirivä, kiigäle, kiigäle! Ma ole äelm älli päälla, kiigäle, kiigäle, ma ole kirriv kiigu päälla, kiigäle, kiigäle. Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle, tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,Continue Reading
Kiik tahab andeid Puhja MES SÄ KIIDSUT, KIIGEKENE, kiigäle vaagut kulda vaarukene, kiigäle? Kiige kiidsup kindaita, kiigäle, vaagup kulda vaarusita, kiigäle, päälislauda päädikita, kiigäle, aluslauda ammeita, kiigäle. Las tulep vastatse sügise, kiigäle, sis mu veli võtap naese, kiigäle, sis saapContinue Reading
Meri, luust sõrmus. Kiigelaul Puhja KÄI, KÄI, KIIGEKENE, kii-kiigäle, käi väl’lä värävista, kii-kiigäle, lao väl’lä laideesta, kii-kiigäle! Mes sääl meie älli alla, kii-kiigäle? Meri meil älli alla, kii-kiigäle. Mes sääl mere keskeella, kii-kiigäle? Kivi mere keskeella, kii-kiigäle? Mes sääl kiviContinue Reading
Mardilaul Rannu LASKE SISSE MARDIKESI, marti, marti, mardi küitsed külmetavad, marti, marti, varbad valu ajavad, marti, marti! Ammu Märti oodeti, marti, marti, täna märti tänna saanu, marti, marti. Märti tulnud kaugeelta, marti, marti, ümbert ilma, ümbert maa, marti, marti, ümberdContinue Reading
Vastlalaul Rõngu Livvulaskmise laul Talve pudsupäiväl lasti liugu, et suvel lina ilusti kasvava. LÄÄMI LIUGU LASKEMAIE, kaasike, liugu-laugu, liugu-laugu, lina pikässe, kaasike, liugu-laugu, lina liu pikässe, kaasike, liugu-laugu, kasva kasva linakõne, kaasike, liugu-laugu, kugara kolme arulises, kaasike, liugu-laugu, kuldaContinue Reading
Mardilaul Kambja MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti, läbi suu solka-salka, märti, märti, pilliroogu pistis silmä, märti, märti, angerpüs’t ai südämede, märti, märti. Laske sisse Märdikeise, märti, märti! Märdi küidse kül’metävä, märti, märti, Märdi varba valutava, märti, märti. Kui ei lase,Continue Reading
Mardilaul Rõngu Märdi laul. MÄRDI OMMA SIIA JÕUDNU, märti, märti, peremiis ja perenaine, märti, märti, laske sisse märdikõisi, märti, märti! Tulle, Liisu, tõsta linki, märti, märti, tulle, Anne, ava usse, märti, märti! Andke luba tuppa tulla, märti, märti, allaContinue Reading
Kadrisantide laul Sangaste x HÜPÄ KATRI, KARGA KATRI, katri, egas Katri ilm ei laula, katri, Katri laul laimbõõida, katri, keräsarvi oinõida, katri. Sulg olli täüs suuri tsiku, katri, põhk täüs põrsid, katri. Paremiis, peremihekene, katri, perenaane, pernaasõkõnõ, katri, astu allaContinue Reading
Kadrisantide laul Sangase x PERENAINE LINNNUKENE, katri, teedsit Kadri tulevat, katri. Kadril aije karvavett, katri. Tulõ üles voodeelt, katri, astu üles asemelt, katri, astu ahjude najale, katri, tuke toolide najale, katri, saista sainade najale, katri, võta võtma vaja otsast, katri,Continue Reading
Kadrisantide laul Sangaste x KADRI OMMA KAVVÕST TULLU, katri, katri, kavvõst tullu, pallu nännu, katri, katri. Laskõ sisse kadrisandi, katri, katri, ärge jätke ussõ taadõ, katri, katri, Kadril küüdse külmetäse, katri, katri, Kadril varba valutase, katri, katri, Kadri tahtva lämmäele,Continue Reading
Kadrilaul Puhja Kadri laul. LASKE SISSE KADRISANDID, Kadri, kadri küüdsed külmetävad, Kadri, kadri varbad valutavad, Kadri. Kadri tulli kaugeelta, Kadri, läbi suu ja suure raba, Kadri, läbi pikä pilliruu, Kadri, läbi kahre kasteheina, Kadri. Piliruug sii pistis põlve, Kadri,Continue Reading
Kadrilaul Kambja x EILE KADRIT OODATIE, katri, katri, täna Kadrit vaadatie, katri, katri, nüüd on Kadri koju tulnu, katri, katri. Laske Kadri tuppa tulla, katri, katri, Kadri küüned külmetavad, katri, katri, jalavarbad valutavad, katri, katri! Pereeite, eidekene, katri, katri, peretaati,Continue Reading
Kadrilaul Sangaste/Rõngu Kadriõhtul valanud Kadri tuppa tulles “oma vett” lauale, see tähendab Kadripäeva sula. Lauldud nõnda: KADRI TULNUD KAUGEELTA, katri, läbi soo ja läbi raba, katri, tulles küüned külmetasid, katri, kadri varbad valutavad, katri, aga sõrmed tuld löövad, katri. KadrilContinue Reading
Kolm õuna Rõngu TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE, kiigäle, käi, älli, korgele, kiigäle, üle tamme talasta, kiigäle, üle vaskse vahrude, kiigäle, üle tamme ladvadesta, kiigäle! Mes ma näie korgelta, kiigäle? Näie uibu oru seesä, kiigäle, uibal oli kolmi ossa, kiigäle. egäl ossalContinue Reading
Meri õue alla. Hea kiik. Kalajõgi Rõngu Ällilaul, kevadepühal TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle! käi, älli, korgele, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle, üle tamme talasta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle, üle vaskse vahrude, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle, üle tamme ladvadesta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle!Continue Reading
Võine mets Sangaste Näidude eitsi laul KOS MI LÄÄ ÜÖMAJALE, kos mi lövva leeri aset, kos mi eida magame? Kos mi eilä eidsin olli, kos mi toona tulda teimi – sinna suure söödi pääle, lakke laja platsi pääle. Mis meilContinue Reading
Võine mets Sangaste OTSKE VÄLLÄ NOO’ ORU’, mäletäge noo’ mäe’, kos mie’ enne öüdsin olli, kon mie’ toona tulda teije, kon mie’ mullu murru seije. Võti mina võidu leibä, sal´vi saija koorikut. Maha jäivä võiju väidse’, võiju-väidse’, leevä-väidse’, võiju-väidse’ velleContinue Reading
Õitsilaul Sangaste Õitsele! EITSI, EITSI, HELLA VELLE; sull om särki, mull om särki, kask meil ütte-katekest! Laan om laia laulu lasta, võsu viisi veeritedä, allik om all hobeste juuta, mägi om näüdäste maata, kallas ratsu kargutede. Hukka läts unemagaja, raiskuContinue Reading
Õitsilaul Rõngu ÕITSI, ÕITSI, ELLAD VELLAD, uu, i-lu-lee, ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee, taadi ruuna vaatamaie, uu, i-lu-lee! Õitsi, õitsi, neiud noored, uu, i-lu-lee, ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee, venna alli vaatamaie, uu, i-lu-lee! Õitsi, õitsi, peiud pikkad,Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule? Puhja KOES MEIE ÕITSE LÄÄME? Õitse lääme Elmi mäele, tule teeme tii-raa (teeraja) pääle, ase aia käänakute. Kesse tuli me tulele? Tulli kaitsa kauba miista, mõlembil olli mõõka vöölla, katel kannusse jalalla. Viis: Mari Pehka (58 a)Continue Reading
Puhja Veere, päev Karjalatse õhtale igatsus. VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, veeri, päiva, vetta mööda, lase mõtsa latva mööda, veeri sinna, kon su velle, sõõri sinna, kon sõsare, veeri velle aida pääle, sõõri sõtsi kirstu pääle. Sinna päiva ootetie, sääl on päivalContinue Reading
Puhja Veere, päev Karjatse laul VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, veeri, päevä, vetta müüdä, lase mõtsa latva müüdä! Veeri sinnä, kon su velle, tsõõri sinnä, kon su tsõtsi! Veeri velle aida pääle, tsõõri tsõtsi kirstu pääle – velle aidan verevida, tsõtsi kirstunContinue Reading
Otepää Veere, päev Karjalatse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKENE, veeri viie versta taade, veeri velle aida arja, veeri sõsara kirstu nukka! Võiju, võiju, mina vaene! Võõral emäl vits om vallus – omal emäl upin käen; oma emä uigas kodu – võõrasContinue Reading
Kambja Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo, veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Veli viie versta takan, elleroo, elleroo, tsõtse kuvve kuuse takan, elleroo, elleroo. Veeri,Continue Reading
Otepää Veere, päev VEERÜ, VEERÜ, PÄIVAKENE, veerü, päiva, vetta mööda, lase laane latvu mööda! Veerü sinna, kon mu velle, tsõõru sinna, kon mu tsõtsi, veerü velle aida pääle, tsõõru tsõtsi kirstu pääle! Veli viie versta taga, tsõtsi kuvve kuuse taga.Continue Reading
Rõngu Veere, päev Karjalatse laul. Õlletamine. VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, õllele, kulu, kulla tunnikene, õllele, veeri, päiva, vetta mööda, õllele, lase mõtsa latva mööda, õllele, veeri sinna, kos mo veli, õllele, tsõõri sinna, kos mo tsõtsi, õllele! Veli om viie verstaContinue Reading
Rõngu Veere, päev Karjatütrukukõse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo, veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo, lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo! Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Mes ma anna veerijäle,Continue Reading
Sangaste Veere, päev VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, le-lee, le-lo-le-lee, veere, päiva, vetta mööda, le-lee, le-lo-le-lee, ära lase, päiva, latvu mööda, le-lee, le-lo-le-lee, laia laane lehti mööda, le-lee, le-lo-le-lee! Veere, päiva, piina tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, vaesemehe vaėva tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, rikka meheContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERÜ PÄIVA, VIIDÄ AIGA, kulu tunni, saa ma kodu! Veerü vaeste vaiva tõttu, kuningide kulla tõttu. Vaesil olli vaiva pal´l´o, kuningil ol´l´ kulda pal´l´o, vaesil vaiva vaka täüsi, kuningil kulda koti täüsi. Veere, veere, päivakene, veere velleContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, velle, elle, leelo, leelo, veeri sinna, kos mu velle, velle, elle, leelo, leelo, sõõri sinna, kos mu sõtse, velle, elle, leelo, leelo. Veli viie versta taga, velle, elle, leelo, leelo, sõsar kuue kunnu taga,Continue Reading
Sangaste/Otepää OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES, tule üles, valge vällän tule üles, valge vällän! Oi, juba kuu, oi, juba kuu, juba kuu kua lävel, juba kuu kua lävel! Oi, juba agu, oi, juba agu, agu aida arja pääl, aguContinue Reading
Puhja Laisk neiu – lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles! Juba kuu koa lävel, üles, üles, agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:Continue Reading
Puhja Üles karja saatma Perenaese pilkamine ÜLES MAASTA, LAISKA MAITA, üles, üles, üles, üles lehmi nüssemaie, üles, üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles, üles! Joba kuu kua lävela, üles, üles, üles, agu aida räästäenna, üles, üles, üles! – KüllapContinue Reading
Sangaste KAE, KOST TULE KUUKÕNÕ, astus armas aokõnõ – kuu tõssi Kuuramaalt, agu Narva allikast, päiv Pärnu lättust. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967); tekst: MaretContinue Reading
Sangaste Päevale Paista, päike TULE VÄLLA, PÄEVAKENE, ma tėė sulle pika pätsi, tapan kuke kuusikusta, musta kuke muru päälta, halli kuke haavikusta. Sedä karjusse leelutiva, niikavva kui päiv tuli väl´lä. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3)Continue Reading
Puhja Neiud kurdavad peiu järele NEIUKESE, NOOREKESE, mis muret te peate, mis kahju te kannate? Kunas peiju muret te peate, kaasa kahju te kannate, kunas peigu teida ik’i, kunas kaasa teid kahitsi? Sis ep peig’u leida ik’i, sis ep kaasaContinue Reading
Lina Puhja/Rannu LINAKENE, LINNUKENE, lõpele, leelale! Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale, lõpe, kui su lõpetasse, lõpele, leelale, vähäne sa vähändenna, lõpele, leelale, arja pitti ajadenna, lõpele, leelale, kuidu pitti kiskudenna, lõpele, leelale. Lõpe ära, linakene, lõpele, leelale – kuiContinue Reading
Puhas rehepeksja Sangaste Rehepeksulaul MAHA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitsõ, maha tõuksi tolimulitsõ. Es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põsõ pääle – udsu jäi rihe ussõ pääle, põrm jäi rihe põrmandulõ, sau jäi rihe saina pääle. Vellekene,Continue Reading
Puhas rehepeksja Rõngu/Otepää Vaese tüdruku oma kitus ja rõõm. Rihe laul (vist riismekõne) MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, uu-uu, ilu-lee maha pessi hagantse, uu-uu, ilu-lee – es jää udsu huule pääle, uu-uu, ilu-lee, põrmu põse sarnanaa, uu-uu, ilu-lee: põrmo jäijeContinue Reading
Halb kündja Sangaste Milles vilja vigatse MILLES VILJA SIIN VIGATSE, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, melles põllu siin põdetse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, tõuvilja siin tõbitse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa? Siin om kündnu kühmasälga, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, äestanu ägli-jalga, aidu,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Puhja Siriseke, sirbikese, kõriseke, kõva-ravva! Kel meel-mõte mehele minna, see sirpi seasta lennaku; kellel kohus ära koolda . . . Viisi kirjutas üles J. Jaanus (EÜS IV 691 (1557) < Puhja khk, Ulila v, 1883), teksti R. ViidebaumContinue Reading
Sangaste Tsirpe viskamine rüäpõimmise man TSIRBI LÖÖVÄ TSILLERUU, peotäisi pilleruu, kiä äräkoolenessi, tuo (1) kummali kukuku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kia ärä viidänessi, tuo kavvele karaku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kiä ennäst ehitäse, tuo esi siiä jäägu! 1Continue Reading
Hall vilja viinud Võnnu x MELLES NOROS NOORED MEHED, kurvad kõrgeed kübärad? Tegit oidule orasset, tegit kaarat kalda alla, tegit linad liivakule – vesi võt oidusta orasse, karu sei kaarat kalda alt, liiv võt’ linat liivakult. H II 56, 608Continue Reading
Venna kiitus. Venna nurmed Puhja MINU VELLEL SUURE NURME – otsa jooseva ojase, põllu veere Vennemaale, põllu saare Saksamaale, põllu kolga Kuressaarde, põllu nuka Nurmissaarde. põllu piiri Peipsi_ede. Siin olgu põder põimemanna, karu kokku kandemanna. Lõpe otsa, lõõri põldu, lõõriContinue Reading
Lina Rõngu Linakakmise laul LÄTSI MINA NURME LINU KAKMA, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, linu kakma, joo, linu kakken likes saie, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, likes saie, joo. Lätsi mina kodu kuivatama, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kuivatama, joo. Kes mul kotun vasta tulli, jo-eda,Continue Reading
Lina Otepää/Sangaste Linakitkumislaul. LINAKESE’, LINNUKESE’, tõmmake, kaksake, är’ tie’ kiitku keträmist, tõmmake, kaksake, tahtku taren istumist, tõmmake, kaksake! Järve mingu, järve jäägu, tõmmake, kaksake, järve põhja põvvategu, tõmmake, kaksake! Kunas ma, kehvä, kirstu keerä, tõmmake, kaksake, vaenelatsi vakka vala, tõmmake,Continue Reading
Sangaste/Otepää x Ketramise laul LINAKENE, jo-eda, LINNUKENE, jo-eda, ai-lii-joo, LINNUKENE, joo, võinud sa ennem, jo-eda, maale mäända, jo-eda, ai-lii-joo, maale mäända, joo, ennem jääda, jo-eda, järve põhja, jo-eda, ai-lii-joo, järve põhja, joo, kui sa kärmast, jo-eda, kätte said, jo-eda, ai-lii-joo,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Sangaste Rüäpõimmise laul TSIRISÄ, TSIRISÄ, TSIRBIKE, kõrise, kõvver ravvake! Kelle tsirp siin ette jõvvap, selle (1) peigmiis mütsi ostap. Laga esi (2), laideti, vao-pikkä, vanneti, saije otsa – kiteti: siin om tütär tööda tennü, laits om kässi laotanu.Continue Reading
Sirbiviskamise laul Rõngu Tsirbi laul. Rüä põimu lõpetamise mann tsirbi viskamise laul. SIRISE, SIRISE, TSIRBIKÕNE, sire-tsirbi, kõrvu, (roodu) kõlise, kõlise, kõvver rauda, sire-tsirbi, kõrvu, anna otsust ootajale, sire-tsirbi, kõrvu, tuleviku kuuluta, sire-tsirbi, kõrvu! Sii tsirbi sälite mingu, sire-tsirbi, kõrvu, kesContinue Reading
Sirbi viskamise laul Võnnu x ERA III 6, 190 (27a) Võnnu
Lõikuse lõpetus Võnnu Lõikuslaul. Rukkilõikuse ajal lauldi UJU OTSA, IIKENE, hõigake, lõigake, uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake! Kui sai otsa ju ujunu, hõigake, lõigake, kui sai veere ju vedanu, hõigake, lõigake – otsan olid ugalased, hõigake, lõigake, veeres olidContinue Reading
Sirbi viskamise laul Võnnu x Lõikuse lõpetuse laul sirbi viskamise ajal. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõvver ravvakene! Kelle sirp siin ette jõvvap, sellel peigmees mütsi ostap. Viis: (ERA III 6, 190 (27a) < Võnnu) H II 56, 585 < Võnnu,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Kambja x Lõikuselaul LÕPE ÄRA, RÜÄKENE, lõpelee, lõpelee! Kui ei lõpe, siia jäta, lõpelee, lõpelee, sirke süvva, nirke neelta, lõpelee, lõpelee. Lõpe ära, rüäkene, lõpelee, lõpelee! Vihk sai viiel laisal poisil, lõpelee, lõpelee, kuhi kolmel virgal neiul, lõpelee,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää Talgulaul AJA OTSA, IIKENE, lõpele, lõpele, veeri viirde veerekene, lõpele, lõpele, otsan meid jo oodetasse, lõpele, lõpele, veeren vasta võetasse, lõpele, lõpele. Veeren ootva velle noore, lõpele, lõpele, otsan ootva me omatse, lõpele, lõpele, kes’ vii viinaContinue Reading
Laisk lõikaja Otepää EMÄKENE, MEMMEKENE, lõpele, lõpele tee tsirpi sa teräväs, lõpele, lõpele, rae rauda kumeras, lõpele, lõpele! Ma lää, väike, vällä pääle, lõpele, lõpele, noorekene nurme pääle, lõpele, lõpele. Kes jäi põllule põdema, lõpele, lõpele, ii pääle hingamaie, lõpele,Continue Reading
Lõpe, põld Otepää Talgu lõpulaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele! kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, jätä siijä tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neelda, lõpele, lõpele! Siin om kündnu künnik (kühmik?)-säl’gä lõpele, lõpele, äestänu ägel-jalga, lõpele, lõpele!Continue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, veeri viirde, veerekõne lõpele, lõpele! Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele! Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜSContinue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää OTSA, OTSA, IEKENE, lõpele, lõpele, vierde veeri, veerekene, lõpele, lõpele! Otsan oodi mu omane, lõpele, lõpele, veeren vahti velle noore, lõpele, lõpele; otsan õlut joodetie, lõpele, lõpele, veeren viina servatie, lõpele, lõpele. Viis: Anna Julie Kuuse (33Continue Reading
Lõpe, põld! Otepää Lõikuselaul. Talgulaul LÕPE, LÕPE, VIL’JAKENE, õigake, lõigake, lõpe, lõpe, tõvvukene, õigake, lõigake! Kui ei lõpe, siijä jätä, õigake, lõigake, siia jätä tsirke süvvä, õigake, lõigake, tsirke süvvä, nirke neeldä, õigake, lõigake. Ära põimi pikä põllu, õigake lõigake,Continue Reading
Lõpe, põld Otepää x LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele, kui sa ei lõpe, siia jätan, lõpele, lõpele – sirgu süüa, nirgi neelda, lõpele, lõpele! Lõpe, lõpe, põllukene, lõpele, lõpele! Mis ma rutta, mis ma rühja, lõpele, lõpele – ei oleContinue Reading
Lõpe, põld! Puhja x Lõpele, leelale! LÕPE PÕLDU, LÕÕRI PÕLDU, lõpele, leelale, lõõri põldu, sõõri nurme, lõpele, leelale – meie põllud peratu pikkad, lõpele, leelale, meie vällad väga laiad, lõpele, leelale, otsa joosva jo ojaje, lõpele, leelale, põllu veered Venemaale.Continue Reading
Põld lindudele Puhja x Kui vilja koristamine lõpetati, siis lauldi: Lõpele, leeläle! LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, leeläle, vähene sa, väljakene, lõpele, leeläle, saa otsa, saarekene, lõpele, leeläle! Kuule, kulla nurmekene, lõpele, leeläle, kui ei lõpe põllukene, lõpele, leeläle, siiaContinue Reading
Sangaste x Sita laotemise laul KURI SIJÄ MAHA KUMARTEDE, vaagiloo, vaagiloo, paha pihta painutede, vaagiloo, vaagiloo, neide tooni nurrmi pääle, vaagiloo, vaagiloo, madaligu maije (maade) pääle, vaagiloo, vaagiloo. Tohe ei Tooni sijä tulla, vaagiloo, vaagiloo, matal lindu maale (maha) laske,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Sangaste x ÄRÄ MINA PÕIMSE, joo, PIKÄ PÕLLU, joo, joo-eda, pikä põllu, joo, ärä mina laa’pse, joo, laja väl’lä, joo, joo-eda, laja väl’lä, joo. Otsa, otsa, joo, iikene, joo, joo-eda, iikene, joo, otsa, veere, joo, veerekene, joo,Continue Reading
Käte käskimine. Lõikuslaul. Sirbi viskamise laul Sangaste Põimulaul LASKE KÄE LAJALE, panke sõrme’ sõudemalle, sõs mie’ tüö tegünes, maa kavvest kahanes. – Läke uvve ie pääle, tõse vastse vao pääle, koe mie’ eelä ie jäti, varre vao mie’ uneti. EilaContinue Reading
Lõpe, põld! Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, veeri viirde, veerekõne, lõpele, lõpele! Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele! Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜSContinue Reading
Lõpe, põld! Otepää/Sangaste Põllu pandmise lõpetus. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele, vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele! Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele, vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele, ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele, sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,Continue Reading