Härjad murtud
Vaivara
PEREMEES, PEREMEHIKE,
perenaine, naisukene,
pane mulle leiba kotti,
hobuselle kaeru kotti,
ma lähen tilluke teole,
teo tükki kündemaie,
mõisa maada murdamaie.
Siis lasin härjad lõunelle,
lõunelle ja laanele,
küla alla küngastelle,
mäe alla mätastelle.
Seal tuli soosta sompajalga,
aavikust arvaküüsi,
kiskus ära kiudu härja,
murdis ära musta härja,
sõi ära härjad mõlemad!
Tekst: H II 7, 184/5 (67) < Vaivara khk – H. Masing (1889); viis: EÜS II 754 (123) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna ja K. Luud < Mari Räbin, 77 a. (1905).