Venna sõjalugu
Jõhvi
MINU HELLA VENNAKENE,
turu pääl sa lüäd trummi,
agulis sa ajad sarve.
Kuninga kübar päässa,
kindralije kirju kuube –
puhub, et maa põmiseb,
Kuuramaa metsad kumasid,
Põltsama metsad mürasid,
Soome sillad nõksatasid.
Läksid sõtta sõdimaije,
vaendlase vastu võitlemaije.
Kuningal õli kulda kõrbi,
isandal õli hiirehalli,
mu vennal veripunane.
Püss oli pitka, rauda raske,
sie käib venna käside pääle,
viereb viie sõrme pääle,
oikude õlade pääle.
Minu hella vennakene,
kui tuli sõast koduje,
pää tall paistas päälta metsa,
jalad alta arva metsa,
keha metsa keskeelta.
Sõitis isa õuve pääle.
„Tule, isa, tunne puega
kübarista kinnastesta,
sadulasta saabastesta,
maksakarva mantelista!”
Isa tuli, ei võind tunda:
sõa-mies, sõa-hobune,
sõa-kindad käessa,
sõa-me’e kübar päässa,
sõa-me’e saapad jalassa,
kindralije kirju kuube.
Sõitis ema õuve pääle.
„Tule, ema, tunne puega
kübarista kinnastesta,
sadulasta saabastesta,
maksakarva mantelista!”
Ema tuli, ei võind tunda:
sõa-mies, sõa-hobune,
sõa-kindad käessa,
sõa-me’e kübar päässa,
sõa-me’e saapad jalassa,
kindralije kirju kuube.
Sõitis venna õuve pääle.
„Tule, venda, tunne venda
kübarista kinnastesta,
sadulasta saabastesta,
maksakarva mantelista!”
Venda tuli, ei võind tunda:
sõa-mies, sõa-hobune,
sõa-kindad käessa,
sõa-me’e kübar päässa,
sõa-me’e saapad jalassa,
kindralije kirju kuube.
Sõitis õe õuve pääle.
„Tule, õde, tunne venda
kübarista kinnastesta,
sadulasta saabastesta,
maksakarva mantelista!”
Õde tuli, tundis venda:
oma mies, oma hobune,
oma kindad käessa,
oma kirja(d) kinnastessa,
oma saapaad jalassa,
oma kübar päässa.
„Oh mu ella vennakene,
tule maha, käi tubaje,
istu maha tuali pääle!”
Õde vennalta küsima:
„Kas on sõas naene armas,
naene armas, kaasa kallis?”
Veli varsti vasta kosti:
„Ei ole sõas naine armas,
naine armas, kaasa kallis –
sõas armas haljas mõõka,
kallis kangepää hobune:
sie päästab mehe sõasta,
sõasta, sõa siesta,
vaenuköiside vahelta.”
Tekst: H III 1, 219/22 (17) < Jõhvi khk, Voka v – M. Eljas (1888); viis: EÜS VI 876 (21)< Jõhvi khk, Voka v, Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a. v. “Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind sündin. Ranna Pungerjal” (1909).