Kust laulud õpitud. Lauliku vaev
Jõhvi
KUI MINA AKKAN LAULAMAIE,
laulemaie, luulemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
valdaje vaatamaie,
mõni mies jääb mõtlemaie,
mõni naene naeramaie,
tütrik tüele seisamaie:
”Ei sie poiss õle tüeda teinud,
tüeda teinud, vaeva näinud,
see on aga oppinud lugusida,
pannud kokku palveeida!”
Küll sie poiss on tüeda teinud,
tüeda teinud, vaiva näinud –
kesaalla kündamassa,
luhal aga luogu vottamassa,
aasas aeda tegemas:
Madu aga laulis mättaassa,
sisalik maa siessa:
sial tema oppis viisisida,
pani kokku laulusida!
Enam on muret laulijala,
kui on rehe-peksialla:
rehe peksan – sie unustan,
laulu laulan – teist muretsen!
Tekst: EÜS VI 1130/1 (1) < Jõhvi khk, Voka v, Pühajõe vm – A. Sildnik < Mari Sillembach, 80 a (1908); viis: EÜS VI 876 (19) < Jõhvi khk, Voka v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a (1909).