Vaeslaps ja külm
Vaivara
VILU, VILU, KÜLMA, KÜLMA
vilu külmetas minuda,
mina kalis kanatele,
vilu vastu veretele.
Kust võtan vilule villu,
kust kastele kasuka –
vilu lamas niitemata,
kaste lamas kavatamata,
alle lamas algamata.
Kas soen susilta villa,
vai kasin karulta karva –
susi suuri villula,
karu karske karvulana.
Tekst: H III 1, 131 (6) < Narva, Kreenholm – Jakob Raudmann (1888); viis: EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna < Maarja Ots, 79 a. (1909).