Kiigel kartlik
Vaivara
VELI, HELLA VELLEKENE,
tee meil kiiku kutsumaie (kiitusmail)!
ära tee oja otsa peale,
ära tee vee veeru peale,
ega kaevu kaldaalle!
Neiu lä’äb kiiku katsumaie,
mõtleb ojja upuvada,
mõtleb vette veerevada,
mõtleb kaivu kukkuvada!
Kiigutaja, kukutaja,
ära visaku vihaste,
ära tõmaku tõeste –
siin on hauda alla hälli,
siin on hauda rauda põhja!
Juhtub kuljus kuksatama,
ristikheina rihvatama,
kes siis kuljusse kogusse,
kes siis risti maasta riisub?
Kiigu, kiigu, kõrgesse,
üle õrde, pealta parde
üle vasksete varude,
üle tammiste talude!
Mis sealt kõrgest näikse?
näikse kolme uibukesta,
igan oksan on ubina,
igan tipun on tigase,
igan ladvan laulu-lindu.
Tekst: H II 7, 278/9 (161) < Vaivara khk – H. Masing (1889); viis: EÜS X 2875 < Vaivara khk – R. Villmann, H. Kingu < Jüri Berkstein (sünd 1869) (1913).