LASKE SISSE… Aastavahetus olli kunagi pikk ajajärk, mis nakkas novembrin – tähendäp, et sanditamise om keidetü järgmitse aasta villä- ja karjaõnnega. Maskiirmine ja sanditamine om keidetü ka uskmisega, et engiajal käivä vanavanembide enge oman enditsen kotun meid kaeman. Kadri- ja märdilaule saatva alati ka kombeperi tegemise, ja laulude man, mis om üles kirjutedu üten kombidega, om ka siin nuu tegemise üles tähendedu.
________________________________________________________________________
.
__K a d r i l a u l u d__
1. KADRI TULNUD KAUGEELTA (San, Rõn)
Kadrilaul
Sangaste/Rõngu
Kadriõhtul valanud Kadri tuppa tulles “oma vett” lauale, see tähendab Kadripäeva sula. Lauldud nõnda:
KADRI TULNUD KAUGEELTA, katri,
läbi soo ja läbi raba, katri,
tulles küüned külmetasid, katri,
kadri varbad valutavad, katri,
aga sõrmed tuld löövad, katri.
Kadril kaskine hobune, katri,
remmelgane reekene, katri,
toomingane loogakene, katri,
sukad sõlmitud jalassa, katri,
kindad käpardi käessa, katri.
Mõnes kohas tehtud õlgedest Kadri hani. See hani läinud külasse majast majasse lapsi loetama.
Viis: Pauline Saar (85 a) (RKM II 225, 573 (2) < Sangaste khk, Tagula k, Kuritse-Alatare t – H. Tampere, 1967), tekst: A. Luik (E 8° 9, 36 (112) < Sangaste või Rõngu – M. J. Eisen, 1931).
2. EILE KADRIT OODATIE (Kam) (V-) (v 105)
Kadrilaul
Kambja
x
EILE KADRIT OODATIE, katri, katri,
täna Kadrit vaadatie, katri, katri,
nüüd on Kadri koju tulnu, katri, katri.
Laske Kadri tuppa tulla, katri, katri,
Kadri küüned külmetavad, katri, katri,
jalavarbad valutavad, katri, katri!
Pereeite, eidekene, katri, katri,
peretaati, taadikene, katri, katri,
peretütar kuldakinga, katri, katri,
pereeite kuldapõlle, katri, katri,
laske Kadri tuppa tulla, katri, katri!
Kadri tulnud kaugelt maalta, katri, katri,
üle soo, üle raba, katri, katri,
üle laia lauametsa, katri, katri,
kõrge puu kõvermetsa, katri, katri.
Kadri ei söö sealiha, katri, katri,
Kadri ei katsu kanamuna, katri, katri –
siga songib söömaajal, katri, katri,
kukk on kana puudutanud, katri, katri.
Kadri küsib küljeliha, katri, katri,
Laia lamba kondiliha, katri, katri.
E 71432/3 (1) < Kambja khk, Vana-Kuuste v. < Viljandi l. – kirj. Karl Peterson (Tartu Tehnikagümn. IIa kl. õpil.) < Liisa Sussen, 69 a. (1930).
3. LASKE SISSE KADRISANDID! (Puh)
Kadrilaul
Puhja
Kadri laul.
LASKE SISSE KADRISANDID, Kadri,
kadri küüdsed külmetävad, Kadri,
kadri varbad valutavad, Kadri.
Kadri tulli kaugeelta, Kadri,
läbi suu ja suure raba, Kadri,
läbi pikä pilliruu, Kadri,
läbi kahre kasteheina, Kadri.
Piliruug sii pistis põlve, Kadri,
kahrehehein se lõigas kaela, Kadri.
Kadri vara valmis pantud, Kadri,
kivitsede kellerisse, Kadri,
karratsede kammerisse, Kadri:
peremees, peremehekene, Kadri,
võta võtmed vaija otsast, Kadri,
võta astu aida poole, Kadri,
võta kõndi keldre poole, Kadri,
too sa Kadri varada, Kadri,
too sa Kadri osada, Kadri!
Peremees, peremehekene, Kadri,
tuu sii tuli tubahesse, Kadri,
lõõtsu lõkke lõukahelle, Kadri!
Kui põle pirgu võta pindu, Kadri,
et näes Kadri sisse tulla, Kadri!
Tule Liisu, tõsta linki, Kadri!
Tule Anne, ava ukse, Kadri!
Kui ei lase, ma põrutan, Kadri,
sisse löön aga ukse lavva, Kadri.
Kui sisse lasti, siis Kadri õnnistas:
Sisse viskan villä õnne, Kadri,
perenaesel piimä õnne, Kadri,
laudatäis lammid minijäle, Kadri,
pesätäis põrsid peremehel, Kadri!
Laulnud Wiise Kadajas (45 a) EÜS VI 715 (7) ja EÜS VI 737 (7) < Puhja khk, Ulila (v?) (< Wõisiku vallast pärit) – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).
4. KADRI OMMA KAVVÕST TULLU (San) (V-)
Kadrisantide laul
Sangaste
x
KADRI OMMA KAVVÕST TULLU, katri, katri,
kavvõst tullu, pallu nännu, katri, katri.
Laskõ sisse kadrisandi, katri, katri,
ärge jätke ussõ taadõ, katri, katri,
Kadril küüdse külmetäse, katri, katri,
Kadril varba valutase, katri, katri,
Kadri tahtva lämmäele, katri, katri!
Tere õhtust, pererahvas, katri, katri!
Kadri omma kavvest tullu, katri, katri,
Kadri tuli kullast koppelt mööda, katri, katri,
Kadri tuli hõbest õrtsu mööda, katri, katri,
sedä pik’kä pirdu müüdä, katri, katri,
sedä lak’k’a lauda müüdä, katri, katri,
üle suu ja läbi lik’e, katri, katri,
õbe’esta õrtsu müüdä, katri, katri,
kullast Jaani kopelt müüdä, katri, katri,
pilliruug see pistis sil’mä, katri, katri,
kasteain see lõigas kaala, katri, katri,
Talutütar linnukene, katri, katri,
tukke üles tooli pääle, katri, katri,
säe jala sängu viirde, katri, katri,
puhka tuld tuhkaavvast, katri, katri,
haara hakku ahust, katri, katri,
võta pirdu peldist, katri, katri!
Peremiis peremikene, katri, katri,
perenaine naisukene, katri, katri,
mine alla aida manu, katri, katri –
ait sul täüsi anisida, katri, katri.
Kui laul lõppes, siis lasti sandid sisse. „Märdi ema” („Kadri ema”) läks ees tuppa, viskas herneid põrandale – herned olid kodunt ühes võetud – ja hüüdis:
Viska sisse villäõnne, katri, katri,
Karga sisse karjaõnne, katri, katri,
Perenaisel piimaõnne, katri, katri!
Toas sandid tantsisid, kuna „ema” neid ergutas hüüdega:
Hüpake poja, karake poja, katri, katri!
Või:
Üppä Katri, karga Katri, katri, katri!
Santidele anti harilikult mingit toidukraami, mõnikord ka raha.
Kui sante sisse ei lastud või kui neile antud kraam ei meeldinud, siis nad hakkasid pererahvast sõimama. Mõnikord hakkas pererahvas vastu sõimama, siis paisus tüli suureks.
Viis: Pauline Saar (85 a) (RKM II 225, 583 (3) < Sangaste khk, Tagula k, Kuritse-Alatare t – H. Tampere, 1967), teine viis: (EÜS VI 208 (82) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909), tekst: Kaarli Villa (74 a) (E 56038 (69) < Sangaste, Tagula k. – E. Päss, 1925), täiendatud (E 73088/90 (2) < Sangaste khk – A. Vaher (õpil.), 1931) ja (ERA II 11, 689 (2) < Sangaste-Restu – L. Müllerson < Anna Müllerson (50 a), 1929).
5. PERENAINE LINNNUKENE (San) (V-)
Kadrisantide laul
Sangase
x
PERENAINE LINNNUKENE, katri,
teedsit Kadri tulevat, katri.
Kadril aije karvavett, katri.
Tulõ üles voodeelt, katri,
astu üles asemelt, katri,
astu ahjude najale, katri,
tuke toolide najale, katri,
saista sainade najale, katri,
võta võtma vaja otsast, katri,
siidin seina päält, katri.
Aja Anna, käse Kärtu, katri
aja Anne aida manu, katri,
käse Kärtu kelleride, katri.
Ann tuu aidast hanipraati, katri,
Kärt tuu keldrist kesävorsti, katri,
lae alt võt lambaliha, katri,
verre otsast vaskaliha, katri.
Kadri ei taha lehmaliha, katri –
Kell oll lehma nuhutanu, katri,
Kadri ei taha tsia liha, katri –
Kult oll emmist kueditanu, katri,
Kadri ei taha kanaliha, katri –
Kukk oll kana kannustanu, katri.
Kui sisse lastakse:
Tantsi, Kadri, tasakeste, katri,
et see liiva maast ei liigu, katri,
et see põrmu maast ei põru, katri –
liiva rikva linakirja, katri,
põrmu rikva põllekirja, katri,
udu uue kaalaräti, katri,
Kadri kirju kuue kirja, katri.
Viis: Alma Taldrek (55 a) (RKM II 226, 227 (47) < Sangaste khk, Kurevere k – I. Rüütel, 1967), tekst: Katri Susi (60 a) (EÜS VI 366 (57) < Sangaste khk, Tõlliste v – A. Mõttus ja J. Sossi, 1911).
6. HÜPÄ KATRI, KARGA KATRI (San) (V-)
Kadrisantide laul
Sangaste
x
HÜPÄ KATRI, KARGA KATRI, katri,
egas Katri ilm ei laula, katri,
Katri laul laimbõõida, katri,
keräsarvi oinõida, katri.
Sulg olli täüs suuri tsiku, katri,
põhk täüs põrsid, katri.
Paremiis, peremihekene, katri,
perenaane, pernaasõkõnõ, katri,
astu alla aida teele, katri,
keset murru kelderida, katri,
tuv oinastõ osastõ, katri,
kae kabasta väesta, katri,
vana oina uru veerest, katri,
suurõ sia sitta mulgust, katri.
Kui midagi ei anta, siis ära minnes sõimavad:
Susi ti sigadõ sälgä, katri,
paju kirja karja sälgä, katri!
Viis: Marie Gross (79 a) (RKM II 225, 593 (1) < Sangaste khk, Tagula k – H. Tampere, 1967), teine viis (RKM II 225, 573 (2) < Sangaste khk, Tagula k, Kuritse-Alatare t – H. Tampere < Pauline Saar (85 a), 1967), kolmas viis (EÜS VI 208 (82) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909), tekst: Lotta Anderson (70 a) ja Eva Emers (60 a) (EÜS VI 336 (22) Sangaste khk ja v – A. Mõttus ja J. Sossi, 1911).
.
.
.
__M a r d i l a u l u d__
1. MÄRDI OMMA SIIA JÕUDNU (Rõn)
Mardilaul
Rõngu
Märdi laul.
MÄRDI OMMA SIIA JÕUDNU, märti, märti,
peremiis ja perenaine, märti, märti,
laske sisse märdikõisi, märti, märti!
Tulle, Liisu, tõsta linki, märti, märti,
tulle, Anne, ava usse, märti, märti!
Andke luba tuppa tulla, märti, märti,
alla räästade ajada, märti, märti!
Laske sisse märdikeisi, märti, märti,
Märdi küidse külmetäse, märti, märti,
Märdi varba valutase, märti, märti!
Märt om tullu kaugelta, märti, märti,
läbi laane lipa-lapa, märti, märti,
üle suu (soo) sipa-sapa, märti, märti,
üle põllu pitsa-patsa, märti, märti.
Tule üles, peremiisi, märti, märti,
tule üles, perenaine, märti, märti,
võtke pirdu parsielta, märti, märti,
puhka tulda tuhka-havvast, märti, märti!
Kui pole pirdu parsilla, märti, märti,
võtke ruugu rästüelta, märti, märti,
kui ole tulda tuhkahavvan, märti, märti,
tooge tulda tõiselt talult, märti, märti,
puhu see tuli tubajeni, märti, märti!
Mardi käsk perenaisele.
Perenaine, peenikene, märti, märti,
astu alla aida manu, märti, märti,
karga kärmelt kamberisse, märti, märti,
too mardile lihada, märti, märti,
otsi hoolsalt oinaliha, märti, märti,
oinaliha, lambaliha, märti, märti!
Mart tuleb karja õnne pärast, märti, märti,
tuppa tema viskab vilja õnne, märti, märti,
katusele karja õnne, märti, märti!
Saagu teile hääd odrad, märti, märti,
hääd odrad, kaunid kaerad, märti, märti,
paremaida rukkiida, märti, märti!
Laulmise järgi üles kirjutanud Peeter Kurg (hr Bruusi abiga?) (EÜS II 11 (17) ja EÜS II 41 (17) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905), täiendatud (E 8°IX, 35-36 (110, 111) < Rõngu – M. J. Eisen < A. Luik, 1931).
2. MÄRDI TULLU KAUGEELTA (Kam)
Mardilaul
Kambja
MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti,
läbi suu solka-salka, märti, märti,
pilliroogu pistis silmä, märti, märti,
angerpüs’t ai südämede, märti, märti.
Laske sisse Märdikeise, märti, märti!
Märdi küidse kül’metävä, märti, märti,
Märdi varba valutava, märti, märti.
Kui ei lase, lahu usse, märti, märti,
põruta põõna mõlemba, märti, märti.
Tule, Liisu, tõsta linki, märti, märti,
tule, Anne, ava usse, märti, märti!
Puhu see tuli tubaje, märti, märti,
lõõdsu lõkke põrmandulle, märti, märti!
Mis lubava Märdil peremehele, märti, märti?
Kümme künniruunakeista, märti, märti.
Mis lubave Märdi perenaisele, märti, märti?
Kümme lüpsilehmäkeista, märti, märti.
Mis lubava Märdi perepojale, märti, märti?
Talli tävve täkukeisi, märti, märti.
Mis lubava Märdi peretütrele, märti, märti?
Lauda täis lambakeisi, märti, märti,
kena oinas keskeella, märti, märti.
Viska sisse vil’lä õnne, märti, märti,
karga sisse karja õnne, märti, märti!
Aituma eidekene, märti, märti,,
aituma taadikene, märti, märti,!
Tõusku teile mustad lehmad, märti, märti,,
sead sirged siginegu, märti, märti,,
laiad latakad emised, märti, märti,,
pika putke põrsakesed, märti, märti,!
Rukkid teil saagu roosilised, märti, märti,,
nisud neljatahilised, märti, märti,,
herned üsna ümmargused, märti, märti,,
odrad pisut pikergused, märti, märti,,
kaerad kahekandilised, märti, märti!
Laulnud Kusta Käärd (36 a) (EÜS V 145 (40) < Kambja khk, Kammeri – A. Kiiss ja E. Eisenschmidt, 1908), täiendatud (E 71195 (1) < Kambja khk ja v – kirj. Herbert Müller (Tartu Tehnikagümn. II kl. õpil.), 1930).
3. LASKE SISSE MARDIKESI! (Ran)
Mardilaul
Rannu
LASKE SISSE MARDIKESI, marti, marti,
mardi küitsed külmetavad, marti, marti,
varbad valu ajavad, marti, marti!
Ammu Märti oodeti, marti, marti,
täna märti tänna saanu, marti, marti.
Märti tulnud kaugeelta, marti, marti,
ümbert ilma, ümbert maa, marti, marti,
ümberd si ilma ümara, marti, marti,
ümberd se kuu kumera, marti, marti,
ümberd viie vikergaare, marti, marti,
ümberd se maa ümara, marti, marti,
ümberd se taeva punase, marti, marti.
Mes olli ees mull tulleenna, marti, marti,
mes oli ees mull minneenna, marti, marti?
Ütessa üva jõgeda, marti, marti,
katessa kalamereda, marti, marti,
kumme külma allikada, marti, marti,
seitse silda servilista, marti, marti.
Laske sisse Märdi sandi, marti, marti,
Märdi küined külmetavad, marti, marti,
varvad valu ajavad, marti, marti,
sõrme otsad sõitelevad, marti, marti.
Märti tulnud kaugeelta, marti, marti,
ümberd ilma, ümberd maa, marti, marti,
läbi pikka pilliroo, marti, marti,
läbi kare kasteheina, marti, marti.
Sisse viskan vilja õnne, marti, marti,
sisse kahvan karja õnne, marti, marti.
Mes annan perepojale, marti, marti?
Tallid täisa täkusida, marti, marti.
Mes annan peretütrele, marti, marti?
Annan lehmad lüpsemaie, marti, marti,
käed käku kastamaie, marti, marti,
sormed langu sõlmimaie, marti, marti,
käed kangasta kuduma, marti, marti.
Tule, Anne, ava usta, marti, marti,
tule, Liisu, tõsta linki, marti, marti!
Võta varnast pirrukesta, marti, marti,
puhu se tuli tubaje, marti, marti,
lõõdsu lõkke põrmandule, marti, marti!
Kui pole varnas pirrukesta, marti, marti,
võtta rogu rästa-ista, marti, marti,
kui pole roogu rästaana, marti, marti,
siis võta sainast sammelida, marti, marti,
kui pole sainas sammelida, marti, marti,
too sis küinal kammerista, marti, marti,
puhu se tuli tubaje, marti, marti,
lõõdsu lõkke põrmandule, marti, marti!
Peremees, peremeheke, marti, marti,
perenaine, naisukene, marti, marti,
perepoega, pooli saksa, marti, marti,
peretütar neitsikene, marti, marti,
võtta võtti varnasta, marti, marti,
võta astu aida poole, marti, marti,
käi kelleri radada, marti, marti,
too säält tooresta osada, marti, marti,
seapäida poolikuida, marti, marti.
Ei ma taha lehmaliha, marti, marti,
pull om lehma nuusutanu, marti, marti,
ära to utteliha, marti, marti,
oinas utte nuusutanu, marti, marti,
ma tahan armast aniliha, marti, marti,
paremada partsiliha, marti, marti.
Attuma pereisale, marti, marti,
attuma pereemale, marti, marti!
põhud täisa põrsassida, marti, marti,
laudad täisa lambasida, marti, marti,
soe silmad mõtsa poole, marti, marti,
sea silmad kodu poole, marti, marti!
Kui midagi ei anda, sis laulab:
Soe silmad kodu poole, marti, marti,
sea silmad mõtsa poole, marti, marti,
sead silda magagu, marti, marti,
põrsad põhku lamegu, marti, marti!
Viis: Ann Tampere (63 a) (ERA III 7, 63 (44) < Rannu khk, Rannu v, Uniküla – H. Tampere, 1932), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 125/28 (27) < Rannu khk, 1889).
4. LASKE SISSE MÄRDIKESED (Võn)
Mardilaul
Võnnu
LASKE SISSE MÄRDIKESED, märti, märti,
märt om tulnu kaugelt maalt, märti, märti,
üle soo sopa-sapa, märti, märti,
märdi küütsu külmetava, märti, märti,
märdi varba valutava, märti, märti!
tule Liisu, tõsta linki, märti, märti!
Viis: Mari Rämmel (73 a) (ERA III 6, 184 (4) < Võnnu khk, Kaste-Võnnu v (vtsm) – K.Leichter, 1931; Fon 339 b), tekst: Kusta Hint (55 a) (ERA II 6, 177/8 (3) < Rapla < Võnnu, Ahja – R. Viidemann, 1928)(O. Jõgever, 15. XII 28).
5. TERE ÕDAGUST, PEREIMÄKENE (Võn)
Mardilaul (Kadrilaul)
Võnnu
1.
2.
TERE ÕDAGUST, PEREIMÄKENE, kidrina, kadrina (märti, märti),
tere õdagust pereesäkene, kidrina, kadrina (märti, märti)!
Laskõ Kadri (Märti) sisse tulla, kidrina, kadrina (märti, märti),
Kadri (Märdi) küüdse külmetäse, kidrina, kadrina (märti, märti),
Kadri (Märdi) varba valutasõ, kidrina, kadrina (märti, märti),
sõrmõ-otsa sügelase, kidrina, kadrina (märti, märti).
Kadri (Märt) ei jolõ taivast tullu, kidrina, kadrina (märti, märti)
Kadri (Märt) om tullu maasta, kidrina, kadrina (märti, märti),
läbi soo sopõrdanu, kidrina, kadrina (märti, märti),
läbi vie vetserdänü, kidrina, kadrina (märti, märti)
Kivi kisk ärä kängä kondsa, kidrina, kadrina (märti, märti),
pajujuurõ viisu kabla, kidrina, kadrina (märti, märti).
Ava usta, Annõkõnõ, kidrina, kadrina (märti, märti),
tõsta linki, Liisokõnõ, kidrina, kadrina (märti, märti)!
Kui ei ava, lahu (lõhun) ussõ, kidrina, kadrina (märti, märti)!
Kui pole parren pirrokõsta, kidrina, kadrina (märti, märti),
võta laest laastukene, kidrina, kadrina (märti, märti),
lõõtsu lõkkõst üdsekene (1), kidrina, kadrina (märti, märti),
siis puhu tuli tuassõ, kidrina, kadrina (märti, märti)!
Kipsi-kapsi kelderisse, kidrina, kadrina (märti, märti),
säält tuo tsia kindsokõnõ, kidrina, kadrina (märti, märti),
põrssa pää poolõkõnõ, kidrina, kadrina (märti, märti)!
Avati uks. Märt astus sisse ja külis teri põrandale, ise laulis:
Viska sisse vilja õnne, kidrina, kadrina (märti, märti),
karga sisse, karja õnne, kidrina, kadrina (märti, märti)!
Algas tants. Nüüd otsisid maja elanikud tuttavaid santide hulgast, kes ennast iga võimaluse järele olid meesteks riietanud: kasuk pahurbidi selgas, kübar samuti, pikk habe linust ees, õlgedest vöö ümber. Ahjuluud jalgu vahel või ahjuroop – kes jõuab kõike enam teada.
Pereema tõi siis tsiapää või lamba suitsukintsu, peremees andis raha, ka anti neile leiba, rasva, ka erneid j.n.e.
Minnes lauldi:
Aituma pereimäle, kidrina, kadrina (märti, märti),
aituma pereesale, kidrina, kadrina (märti, märti),
hüvvi andi andõmasta, kidrina, kadrina (märti, märti),
paremaida pakumasta, kidrina, kadrina (märti, märti).
Tõusku teile tõmmu lehmä, kidrina, kadrina (märti, märti),
üli väega õige suurõ, kidrina, kadrina (märti, märti),
tsia siuhkõ (2) siginegu, kidrina, kadrina (märti, märti),
pikä puja põrssakõsõ, kidrina, kadrina (märti, märti),
aitumma, aitumma, kidrina, kadrina (märti, märti)!
1) süsi
(2) sihvakad sead
Sääl juures veeti jalgu paremalt pahema’ ja tagasi. Lauldi ja kõnõldi võõra häälega (muudeti, et tundmataks jääda).
Tänu oli pikem ja mitmekesine – kahjuks pole enam meeles.
Kust perest midagi ei antud, või ust ei avatud, sääl sajatas Märt, santide kuningas, õieti rängalt: sajatas ära vilja põllult, loomad, lamba ja siad n.n.e. Seda kartis igaüks, sellepärast oli ka siis Märdile keedetud lambakints mõnes peres juba valmis, kuigi ei lastud tuppa – aga ika annetadi neile.
Olliva lõppun tandso tandsitu, lõbu lüüdü ja pillõrkaar peetü, siis minti ütte paika süöma, kus siis, kui tarvis olle – keetmä nakati: ja nimelt ernesuppi suitsu lambalihaga.
Kadri oli Kadripäeval eestvedaja. Mäletan, kuis Kadri tantsijate keskel kuutslit (koonalt) käes hoides kedervarrõga lõnga eietas.
Viisid kirjutas üles K. Leicher (ERA III 6, 183 (1) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v (vstm) < Kristiina Zirna (88 a) < tulnud Räpina khk-st, 1931) ja ERA III 6, 190 (25) < Võnnu khk, Rasina v, Ülejõe k < Liis Mäll (70 a) < laulud õpitud emalt, kes pärit Põlvast, 1931), teksti kirjutas üles A. Kirsipuu (E 69566/9) < Võnnu, 1930).
6. LASKE SISSE MÄRDIKEISI (Võn)
Mardilaul
Võnnu
LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti,
märdi omma kaugest tullu, märti!
Ole_ei märti maasta tullu, märti,
märt om tullu taevaesta, märti:
kolletud, kõredad mööda, märti,
hõbeesta õrrta mööda, märti,
üle mere, üle maa, märti,
üle soo, üle saare, märti,
üle jää, üle järve, märti.
Aasta aig om mööda reisind, märti,
laske sissi märdi sandi, märti –
märdi küüdse külmetase, märti,
märdi varba valutase, märti,
märdi sõrme söeldase, märti.
Peremees peremeheke, märti,
perenaene naesekene, märti,
kas on luba limri (luuri?) lüvva, märti?
Sisse viskse viljaõnne, märti,
sisse laskse lambaõnne, märti,
kargutile karjaõnne, märti.
Mis tõi märti õnneenna, märti?
Mis tõi pereesale, märti?
Suure ruuna, ruudi kirja, märti,
tävve täku, tähti otsa, märti.
Mis tõi pereemale, märti?
Kümme lehma lüpsikula, märti,
suure pulli, puki sarve, märti.
Mis tõi perepojale, märti?
Mis tõi peretüterila, märti?
Lauda tävve lambid, märti,
kera oinas keskeela, märti;
põhu tävve põrsid, märti,
sulu tävve suuri siku (1), märti.
Siin küll tunnus toorest haisu, märti –
siin om kääntu kuke koolu, märti.
Peremees peremeheke, märti,
perenaene naesekene, märti,
Võta võti varna otsast, märti,
sinirihma (2) seina päält, märti!
Võta kepsi kelderisse, märti,
võta kapsi kamberisse, märti!
Otsi märdile osada, märti,
kae märdile kalada, märti!
(1) Siin nukas ei tehta Tartu keeles sia ja siku vahel paljuses sugugi vahet rääkimise järele – ega kits ometi põhu sisse ei tüki!
(2) Ei tia, kas see rihm, mis võtma peras.
Viis: Ida Poska (84 (?) a) (RKM III 5, 24 (14) < Võnnu khk, Rasina v, Matsisaare k – I. Rüütel, 1966), tekst (H I 7, 744 (11) – Kiidjärve, J. Hannus, 1888. L. Jossep).
7. TULE, LIISU, TÕSTA LINKI! (Puh) (Vk)
Mardilaul
Puhja
Märdi laul.
TULE, LIISU, TÕSTA LINKI, märti, santi,
tule, Anu, ava usta, märti, santi!
Meie, märdi, kaugelt tullu, märti, santi,
läbi soo, läbi ligeda, märti, santi.
Märdi küitse külmetava, märti, santi,
Märdi varba valutava, märti, santi.
Kui sisse lastu:
Peretütar peenikene, märti, santi,
puhu see tuli tabaja, märti, santi,
lõõtsu lõke põrmandule, märti, santi.
Peremees, peremehekene, märti, santi,
võta võtmed vaija otsast, märti, santi,
võta astu aida poole, märti, santi,
võta kõndi keldre poole, märti, santi!
Märt ei taha lehmaliha, märti, santi –
lehm om pulli pusitu, märti, santi;
märt ei taha uteliha, märti, santi –
ute ossu aisutetu, märti, santi;
märt ei taha kitseliha, märti, santi –
kits on sika ptrututetu, märti, santi.
Märt tahab selged sialiha, märti, santi,
ja ka pehmed põrsaliha, märti, santi.
Märdid õnnistavad:
Viska sisse villa (s.o. vil’la) õnne, märti, santi,
kahel käel karja õnne, märti, santi!
Viisi kirjutas üles H. Tampere (ERA III 7, 44 (2) < Puhja, 1932), teksti R. Viidebaum (ERA II 78, 244/5 (3) < Puhja khk, Kavilda v, Pori k – kopeeritud K. Soldani üleskirjutustest, 1932, 1934).
8. LASKE MÄRTI LÄMMEIDA (Ote)
Mardilaul
Otepää
Mardilaul.
LASKE MÄRTI LÄMMEIDA, märdi-santi,
Märt on tulnud kaugeelta, märdi-santi,
Märdi küdse külmetaise, märdi-santi,
Märdi varba valutase, märdi-santi.
Märt on tullu kaugede, märdi-santi,
läbi pika pilliroo, märdi-santi,
läbi kahro kastehaina, märdi-santi.
Pilliroogu pistis silma, märdi-santi,
kastehaina lõikas kaala, märdi-santi.
Viskan sisse viljaõnne, märdi-santi,
kahvan sisse karjaõnne, märdi-santi.
Tere, tere, pereema, märdi-santi,
tere, tere, pereisa, märdi-santi,
võta võtme vaja otsast, märdi-santi,
astu alla aida manu, märdi-santi,
too aidast haniliha, märdi-santi,
parsi pealta partsiliha, märdi-santi.
Märt taht selget sealiha, märdi-santi,
vana pulli puusaliha, märdi-santi!
Kui Märt midagi saanud, tänanud ta:
Ole terve, pereema, märdi-santi,
pereema, pereisa, märdi-santi,
Märte vasta võttemasta, märdi-santi,
kallist lauda kattemasta, märdi-santi,.
Viis: Leena Kuuse (60 a) (EÜS V 151 (72) < Otepää khk, Vastse-Otepää v – A. Kiiss, 1908),tekst: Odra Kati (90 a) (E 8°X, 87/8 (360-361) < Otepää, vstm – M. J. Eisen, 1932).
9. LASKE SISSE, LASKE SISSE (Ote)
Mardilsaul
Otepää
Märdilaul.
LASKE SISSE, LASKE SISSE, märti-santi,
Märdi küidse kül’metäse, märti-santi,
Märdi varba valutese. märti-santi.
Märdi omma kavvest tullu, märti-santi,
üle saare Saksamaalta, märti-santi,
üle soe Vennemaalta, märti-santi,
üle suu (soo) sopa-sapa, märti-santi.
Suhu jäiva suka-saapa, märti-santi,
laande jäivä jalaräti, märti-santi.
Lähme siia talule, märti-santi,
siin om peremehel pehme sõna, märti-santi,
perenaisel nalja jutu, märti-santi!
Peretütardele lauldi:
Tule, Anne, ava ukse, märti-santi
tule, Liisa, tõsta linki, märti-santi!
Olles tuppa lastud, lausub „Märdi isa”:
Viska sisse vilja õnne, märti-santi,
kahvva sisse karja õnne, märti-santi!
Harilikult visatud herneid põrandale.
Toas hakkavad Märdisandid küsima:
Kos om neiu näputüü, märti-santi,
kos om peiu piinu ohja, märti-santi?
Ja ütlevad vastust ootamata:
Te toode meile vannu kaplu, märti-santi,
mätta otsast mädanuisi, märti-santi.
Nüüd hakkavad Märdisandid perenaist meelitama ja soovivad:
Perenaine, linnukene, märti-santi,
võta võti vaja otsast, märti-santi,
astu alla aida poole, märti-santi,
võta aidast aniliha, märti-santi,
paast anna partsiliha, märti-santi!
Keelduvad aga vastuvõtmast järgmist:
Märt ei taha kundiliha, märti-santi,
kunt olli emmist nuusutanu, märti-santi,
mart ei taha lehmaliha, märti-santi,
pull oli lehma nuusutanud, märti-santi.
Soovivad aga:
Märdi tahtva tallekeisi, märti-santi,
pehmeid talle villakeisi, märti-santi.
Olles soovitud anded omanud, lahkuvad Mardisandid.
Laulnud Palupera metsavahi karjus (umb 65 a) (EÜS V 147 (49) ja EÜS V 44 (49) < Otepää khk, Palupera v – A. Kiiss ja E. Eisenschmidt, 1908), täiendatud (E 78402/4 (1) < Otepää khk, Arula v, – J. Uibo (Valga poegl. gümn. IVr kl. õpil.) < obj. 70 a, 1931).
10. PEREMEES PEREME'EKENE (Ote)
Mardilaul
Otepää
PEREMEES PEREME’EKENE, märti-santi,
perenaine naisukene, märti-santi,
peretütar preilikene, märti-santi,
talupoiga noor-esände, märti-santi,
laske Märti lämmäede, märti-santi –
Märdi küüdse külmetase, märti-santi,
Märdi varba valutase, märti-santi.
Märdi ei ole maasta tullu, märti-santi,
Märdi tullu taivaesta, märti-santi,
taivaesta korgeesta, märti-santi,
läbi pikä pilliroogu, märti-santi,
läbi kahre kastehaina, märti-santi.
Pilliroogu pisti silmä, märti-santi,
kastehaina lõigas kaala, märti-santi.
Puhka tuli ju tubaje, märti-santi,
lõõdsu linnu lõvvaluista, märti-santi,
võta riidasta risuda, märti-santi,
kui pole riidanna risuda, märti-santi,
sis võta aiasta haguda, märti-santi,
kui pole aianna haguda, märti-santi,
sis võta roogu rästaesta, märti-santi,
kui pole roogu rästaenna, märti-santi,
kakka õlgi katussesta, märti-santi,
kui pole õlgi katussenna, märti-santi,
sis võta pengist pinnukesta, märti-santi –
puhka tuli ju tubaje, märti-santi,
lõõdsu linnu lõvvaluista, märti-santi!
Viska sisse vi’lläõnne, märti-santi,
kahva sisse karjaõnne, märti-santi!
Hüppa, Märti, ütsi-päie, märti-santi,
karga, Märti, katsipäie, märti-santi!
Märdi täämba tänna saanu, märti-santi,
üle soo, läbi ligeda, märti-santi,
läbi pikä pilliroogu, märti-santi,
läbi kahre kastehaina, märti-santi.
Märdi osa hoietu, märti-santi,
pala paigale pannetu, märti-santi,
kivitsede kelderede, märti-santi,
karratsede kamberede, märti-santi.
Aitüma pereesäle, märti-santi,
aitüma pereemäle, märti-santi,
aitüma pere preilikesel, märti-santi,
aitüma talu noor-esändel, märti-santi,
kes la’sk Märdi lämmäede, märti-santi!
Märdi küüdse külmetiva, märti-santi,
Märdi varba valutiva, märti-santi.
Aitüma hüvva andamasta, märti-santi,
kukke kotti kandamasta, märti-santi,
kanna kaissu käändamasta, märti-santi!
Kasugu kari kirevä, märti-santi,
katsi lauta kandejida, märti-santi,
lauda täüsi lambejida, märti-santi,
kerä-sarvi oineida, märti-santi,
põhu täüsi põrsejida, märti-santi,
muru täüsi munejida, märti-santi,
ojaveere hobesiida, märti-santi.
Viis: Palupera metsavahi karjus (umb 70 a) (EÜS V 147 (49) Otepää khk Palupera – A. Kiiss), 1908), tekst: (H II 31, 585/87 (35) < Otepää, J. Tammemägi (1890). L. Jossep).
11. PEREMEES, PEREMEHEKE! (San) (V-)
Mardisantide laul
Sangaste
x
PEREMEES, PEREMEHEKE, märti,
perenaine, naiseke, märti,
laskega Märti lämmäessä, märti!
Märt om tullu kaugeeltä, märti,
läbi soo, läbi ligedä, märti,
läbi pikkä pillirooge, märti.
Peremees, peremeheke, märti,
perenaine, naiseke, märti,
laske iks Märti lämäessä, märti!
Märt om tullu kaugeeltä, märti,
läbi soo, läbi ligedä, märti.
Peremees, peremeheke, märti,
perenaine, naiseke, märti,
laske iks Märti lämmäessä, märti!
Märt om tullu kaugeeltä, märti,
läbi pikä pilliroogu, märti,
läbi kare kasteaina, märti –
kasteaina kakkas kaala, märti,
pilliroogu pisti silmä, märti.
Takkast oll’ taivas tasane, märti,
sõri silma (tsõõrisilma?) lõunaessä, märti.
Peremees, peremeheke, märti,
perenaine, naiseke, märti,
laske nüüd Märti lämmäessä, märti!
Kondsa heitvä koorikit (1), märti,
jalatalla taaderid (2), märti.
Sisse viska villäõnne, märti,
sisse kanna karjaõnne, märti.
1 [koorikid]
2 [taaderit]
Viis: Liis Vernik (snd Kurg, 80 a) (RKM II 225, 579 (1) Sangaste khk < Kukulaane k – H. Tampere, 1967), tekst: Villem Falkenberg (H III 7, 178/79 (13) < Sangaste khk, Uniküla v – Fr. Kuhlbars (1869 kogutud, 1889 saadetud).
12. TALUTÜTÄR NEITSUKÕNE (San)
Mardisantide laul
Sangaste
x
TALUTÜTÄR NEITSUKÕNE, märti,
tule (tuke) üles tooli pääle, märti
saista saali veere pääle, märti,
puhka tulda kuku suusta, märti,
lõõtsu lõhna, õpe-lõuga, märti!
Kui ei ole pirdu parsila, märti,
sis aara akku ahusta, märti!
Mine alla aida manu, märti,
lõika lihalipsukõisi, märti,
rao rasvaraasukõisi, märti!
Mardid tänasid ja soovisid:
Talutütar neitsukõne, märti,
kos’ja õks sul tulgu, kos’ja minku, märti,
sada saani lävel saisku, märti!
Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 9, 18 VI-5) ja (E 56019/20 (30) < Sangaste khk, Korijärve k. – E. Päss, 1925); teine viis: (EÜS VI 213 (107) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909).
13. TERE IHTUST, TERE AHTUST! (San) (V-)
Mardisantide laul
Sangaste
x
TERE IHTUST, TERE AHTUST, märti,
tere moorile, tere vaarile, märti!
Laske Märti lämme’ele, märti,
Märdi küüdse kül’mänüve, märti,
Märdi varba valvunuve, märti.
Märdi omma kavvest tullu, märti,
üle suu, läbi lik’e, märti,
läbi pik’ä pilliruu, märti,
läbi sakõ sarapuu, märti.
Pilliruug pistis sil’mä, märti,
kasteain lõigas’ kaala, märti.
Üpäke poja, karake poja!
Siidi-siidi Märti!
Siidi-Märdi poiga!
Ega Märdi maasta tullu, märti,
Märdi tullu taivaasta, märti,
sedä pik’kä pirdu müüdä, märti,
sedä lak’k’a lauda müüdä, märti,
kullast Jaani kupelt müüdä, märti,
õbe’esta õrtsu müüdä, märti.
Siidi-siidi Märti,
Siidi-Märdi poige!
Üpäke poja, karake poja!
Talutütre tuvikene, märti,
puhka tulda kuku-suu, märti,
lõõtsu lõhna ninni-lõuga, märti!
Võta pirdu parsilta, märti,
aara aku ahusta, märti!
Kui ei ole pirdu parsini, märti,
kui ei ole aku ahuni, märti,
võta ruugu rästikusta, märti!
Kui ei ole ruugu rästikun, märti,
võta sambliid saina vahelt, märti!
Kui ei ole sambliid saina vahel, märti,
sis kakka karu-perse’esta (1), märti!
Siidi-siidi Märti,
Siidi-Märdi poige!
Üpäke poja, karake poja!
Peremiis peremikene, märti,
perenaine naisukene, märti,
võta tuli latermode, märti,
mine alla lauda manu, märti!
laut sul täüsi lambida, märti,
põhk sul täüsi põrse’ida, märti,
keräsarvige oine’ida, märti –
andke Märdil oma osa, märti!
Märdi osa orre pääl, märti,
Märdi pala parre pääl, märti.
kikkapää keresen, märti,
vas’kapää vaja otsan, märti,
oinapää orre otsan, märti.
Siidi-siidi Märti,
Siidi-Märdi poige!
Üpäke poja, karake poja!
(1) karuperse – lakapealne väike luuk, mille kaudu viimased heinapihutäied sisse topiti
Viisid: Ella Luugus (65 a) ja Juuli Kirsimägi (69 a, snd Vaabina-Kassimõisas (Sangaste khk) (RKM II 225, 618 (4) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967) ja (RKM II 225, 604 (4) < Sangaste khk, Tagula k, Väike-Kibestu t – H. Tampere, 1967), tekst Leenu Terä (80 a) ja Kaarli Villa (74 a) (E 56044 (99) ja E 56037/8 (68) < Sangaste khk, Tagula k – E. Päss, 1925).
14. LASKE MÄRDID LÄMMEESSE! (San)
Mardilaul
Sangaste
Mardipäeva õhtul käidud talust talusse, midagi norimas ja tõotatud siis vilja- ja seaõnne. Lauldes öeldud:
LASKE MÄRDID LÄMMEESSE, märti
märdi küüdsed külmetavad, märti,
märdi varbad valutavad, märti,
märdi sõrmed sinetavad, märti!
Märt viskab sisse villaõnne (viljaõnne) , märti,
kannab sisse kaaraõnne, märti,
kinnitab kirevä karja õnne, märti.
Sealjuures pildunud nad otri, seaharjaseid ja lehmakarvu tuppa, mis pidi tähendama hääd viljakasvu ja loomade edasiminekut.
Viis: Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 199 (6) < Sangaste khk, (Puka v?), Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967), tekst: Hans Pulst (75 a) (E 77287 (2) < Sangaste khk ja v – B. Ojaver (Valga poegl. gümn. õpil.), 1931).
15. MÄRDI TULLU KAUGEELTA (Kam)
Mardisantide laul
Kambja
MÄRDI TULLU KAUGEELTA, märti, märti,
läbi suu solka-salka, märti, märti,
pilliroogu pistis silmä, märti, märti,
angerpüs’t ai südämede, märti, märti.
Laske sisse Märdikeise, märti, märti!
Märdi küidse kül’metävä, märti, märti,
Märdi varba valutava, märti, märti.
Kui ei lase, lahu usse, märti, märti,
põruta põõna mõlemba, märti, märti.
Tule, Liisu, tõsta linki, märti, märti,
tule, Anne, ava usse, märti, märti!
Puhu see tuli tubaje, märti, märti,
lõõdsu lõkke põrmandulle, märti, märti!
Mis lubava Märdil peremehele, märti, märti?
Kümme künniruunakeista, märti, märti.
Mis lubave Märdi perenaisele, märti, märti?
Kümme lüpsilehmäkeista, märti, märti.
Mis lubava Märdi perepojale, märti, märti?
Talli tävve täkukeisi, märti, märti.
Mis lubava Märdi peretütrele, märti, märti?
Lauda täis lambakeisi, märti, märti,
kena oinas keskeella, märti, märti.
Viska sisse vil’lä õnne, märti, märti,
karga sisse karja õnne, märti, märti!
Aituma eidekene, märti, märti,
aituma taadikene, märti, märti!
Tõusku teile mustad lehmad, märti, märti,
sead sirged siginegu, märti, märti,
laiad latakad emised, märti, märti,
pika putke põrsakesed, märti, märti!
Rukkid teil saagu roosilised, märti, märti,
nisud neljatahilised, märti, märti,
herned üsna ümmargused, märti, märti,
odrad pisut pikergused, märti, märti,
kaerad kahekandilised, märti, märti!
Laulnud Kusta Käärd (36 a) (EÜS V 145 (40) ja EÜS V 36 (40) < Kambja khk, Kammeri v – A. Kiiss ja E. Eisenschmidt, 1908); täiendatud (E 71195 (1) < Kambja khk ja v – kirj. Herbert Müller (Tartu Tehnikagümn. II kl. õpil.), 1930).
.
.
__L i s a m a t e r j a l e__
MARDI- JA KADRIPÄEVA ÕHTUL käisid sandid kerjates talust tallu. Tallu minnes lauldi sissepalumise laulu. Kui uks avati, läks päämart (või pääkadri) kõige ees sisse ja laulis kotist kesvi võttes ja põrandale visates: „Viska sisse vilja õnne” jne. Sees tehti ring ja lauldi: „Hüpake, poja, karake, poja!” Sandid tantsisid seni, kui neile midagi anti. Olles ande kätte saanud, tänasid nad: „Aituma andemast!” jne. Kui neile aga midagi ei antud, läksid nad sajatades ja vandudes minema.
Märdisandid olid riietatud tumedaisse, kadrisandid heledaisse riietesse. Tavaliselt olid mardisantidel seljas pahupidi pöördud kasukad, kadrisantidel valged, linased riided. Sandid pidid väljas laulma, muidu ei lastud neid sisse. Mardisandid laulsid: ”Tere õhtust pererahvas!” jne. (Sangastest, 1931)
__V i i s i d__
Sangastest on kadri- ja mardilaulude viise rohkem üles kirjutatud kui tekste. Kasutamata viisid leiab huvi korral siit.
1. RKM II 225, 593 (1) < Sangaste khk, Tagula k – H. Tampere < Marie Gross (79 a), 1967
x
2. RKM II 226, 184 (5) < Sangaste khk, (Keeni sovh, alevik) – J. Pakri < Olga Rääk (61 a), 1967
3. RKM II 225, 602 (12) < Sangaste khk, Petsi k, Nudra t – H. Tampere < Marie Nuder (67 a), 1967
4. RKM II 226, 230 (52) < Sangaste khk, Mäeküla – I. Rüütel < Maali Saarmann (77 a), 1967
5. RKM II 226, 185 (1) < Sangaste khk ja v, Mäeküla, Tintso t – J. Pakri < Veera Hütsi (67 a), 1967